Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Difference between revisions of "Tiibet: Riik maailma katusel . okt.2003"

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
m (Bot: Automated text replacement (-yuyu108uuyu.*?yuyu108uuyu +))
m (bot adding links)
 
Line 7: Line 7:
  
  
Alles kolmandal Tiibetis veedetud päeval hakkas organism tasahilju juba vähema hapnikuhulgaga harjuma. Iga veidigi hoogsama liigutuse peale kumises pea korralikult. Kuid kõik kõrgusehaigusega kaasnev on tühiasi võrreldes muljetega, mida endasse päev-päevalt kogusime. Meie suureks rõõmuks, saime Lhasas kokku ka Rollingute meeskonnaga ning see andis meie rännalule veelgi tooni juurde.  
+
Alles kolmandal [[Tiibetis]] veedetud päeval hakkas organism tasahilju juba vähema hapnikuhulgaga harjuma. Iga veidigi hoogsama liigutuse peale kumises pea korralikult. Kuid kõik kõrgusehaigusega kaasnev on tühiasi võrreldes muljetega, mida endasse päev-päevalt kogusime. Meie suureks rõõmuks, saime [[Lhasas]] kokku ka Rollingute meeskonnaga ning see andis meie rännalule veelgi tooni juurde.  
  
Ülelend Hiinast Chengdust Lhasasse oli maaliline - lennuki aknast avanes vaade kogu Himaalajale tema täies hiilguses. Lumiste mäetippude vahelt paistsid veenired ja üksikutes kohtades oli märgata ka kohalike asulaid. Meie lennuk maandus Lhasa lennuväljal, mis on pea 100 km Lhasast eemal, nii suurt hulka maandumiseks vajalikku lamedat pinnast on lähemalt raske leida.  
+
Ülelend [[Hiinast]] Chengdust [[Lhasasse]] oli maaliline - lennuki aknast avanes [[vaade]] kogu Himaalajale tema täies hiilguses. Lumiste mäetippude vahelt paistsid veenired ja üksikutes kohtades oli märgata ka kohalike asulaid. Meie lennuk maandus [[Lhasa]] lennuväljal, mis on pea 100 km [[Lhasast]] eemal, nii suurt hulka maandumiseks vajalikku lamedat pinnast on lähemalt raske leida.  
  
  
Kõik Tiibetis veedetud päevad suutsid meid üllatada uute kogemustega. Olime külalisteks budistliku maailma pühamates kohtades - Potala Palees, Drepungi, Gandeni ja Shera kloostrites, Dalai Laama suvepalees Norbulinka. Potala Palee kõrgub Lhasa linna kohal ja on ehitatud 7. sajandil mäe sisse. Kogu palee on kui hiiglaslik 1000 palvetemplist koosnev kompleks. Värvikate antiiksete kaunistustega templid on täis palverändajaid kogu maailmast, kellest igaüks on tulnud siia saama Buddha õnnistust.
+
Kõik [[Tiibetis]] veedetud päevad suutsid meid üllatada uute kogemustega. Olime külalisteks [[budistliku]] maailma pühamates kohtades - [[Potala]] Palees, Drepungi, Gandeni ja Shera [[kloostrites]], Dalai [[Laama]] suvepalees Norbulinka. [[Potala]] Palee kõrgub [[Lhasa]] linna kohal ja on ehitatud 7. sajandil mäe sisse. Kogu palee on kui hiiglaslik 1000 palvetemplist koosnev kompleks. Värvikate antiiksete kaunistustega templid on täis palverändajaid kogu maailmast, kellest igaüks on tulnud siia saama [[Buddha]] õnnistust.
  
Igas templis on hiigelsuured õlilambid, kuhu igaõks soovib panna oma tükikest kingiks kaasa toodud puuviljarasvast, et nii kloostrit toetada. Kui puuviljarasv hakab küünlaaluse servadest juba üle ajama, korjab munk selle kokku ja see saadetakse mõnda väiksemasse sõsar-kloostrisse abina teele.
+
Igas templis on hiigelsuured õlilambid, kuhu igaõks soovib panna oma tükikest kingiks kaasa toodud puuviljarasvast, et nii kloostrit toetada. Kui puuviljarasv hakab küünlaaluse servadest juba üle ajama, korjab [[munk]] selle kokku ja see saadetakse mõnda väiksemasse sõsar-[[kloostrisse]] abina teele.
  
Üks muljetavaldavamaid vaatamisvääsusi on aga tiibetlased ise. Nende piiratu ja tingimusteta usk on austustavaldav. Tänaval käies on kõigil käes palverattad, mida keerutades saavad palvused edastatud. Kloostrite ja templite sissekäikude juurde on lisaks üles pandud ka suured palveratastega seinad kus iga palverändur saab neile omaltpoolt hoo sisse lükata ja nii nad katkematult pöörlevadki.
+
Üks muljetavaldavamaid vaatamisvääsusi on aga tiibetlased [[ise]]. Nende piiratu ja tingimusteta [[usk]] on austustavaldav. Tänaval käies on kõigil käes palverattad, mida keerutades saavad palvused edastatud. Kloostrite ja templite sissekäikude juurde on lisaks üles pandud ka suured palveratastega seinad kus iga palverändur saab neile omaltpoolt hoo sisse lükata ja nii nad katkematult pöörlevadki.
  
 
Välimuselt on tiibetlased üllatavalt sarnased Andide inimestega - samad näojooned, juuksed (naistel pikad tumedad, punutuna kahte patsi), ka riietuses kasutavud nad sarnaseid värvitoone.  
 
Välimuselt on tiibetlased üllatavalt sarnased Andide inimestega - samad näojooned, juuksed (naistel pikad tumedad, punutuna kahte patsi), ka riietuses kasutavud nad sarnaseid värvitoone.  
  
Pühadesse raamatutesse talletatud tarkusi õpivad mungad pähe kogu elu. Juhtusime Sera kloostrisse just ajal, mil ühtse vormina punastesse hõlstidesse riietunud munkade koolitund oli täies hoos. Esmapilgul ei saanud kuidagi aru, et tegemist on koolitunniga. Nimelt olid kõik sadakond munka kogunenud ühte kloostriaeda ja jaganud end neljastesse gruppidesse. Üks grupi liige seisis püsti ja esitas istujatele küsimuse. Teised vastasid valjuhäälselt üheskoos ning kõike seda saatis hoogne kehakeele kasutamine. Iga lause lõppu tähistas hele plaks ja seega oli kogu aed täis plakse ning kiljatusi vaheldumisi. Kogu see efektne vaatemäng meenutas pigem idamaise võitluskunsti tundi kui pühakirja õppimist.  
+
Pühadesse raamatutesse talletatud tarkusi õpivad [[mungad]] pähe kogu elu. Juhtusime Sera [[kloostrisse]] just ajal, mil ühtse vormina punastesse hõlstidesse riietunud [[munkade]] koolitund oli täies hoos. Esmapilgul ei saanud kuidagi aru, et tegemist on koolitunniga. Nimelt olid kõik sadakond [[munka]] kogunenud ühte kloostriaeda ja jaganud end neljastesse gruppidesse. Üks grupi liige seisis püsti ja esitas istujatele küsimuse. Teised vastasid valjuhäälselt üheskoos ning kõike seda saatis hoogne kehakeele kasutamine. Iga lause lõppu tähistas hele plaks ja seega oli kogu aed täis plakse ning kiljatusi vaheldumisi. Kogu see efektne vaatemäng meenutas pigem idamaise võitluskunsti tundi kui pühakirja õppimist.  
  
  
Tiibeti pealinna Lhasa keskuses asuva Jokhangi templi ümber on kolm erineva suurusega palverännaku ringi, kus päevad läbi, alates kella viiest hommikul, liiguvad rändurid päripaeva ühtlase ja katkematu voona. Vaatepilt tõi kananaha ihule, nii kirjeldamatu ja võimas.
+
[[Tiibeti]] pealinna [[Lhasa]] keskuses asuva Jokhangi templi ümber on kolm erineva suurusega palverännaku ringi, kus päevad läbi, alates kella viiest hommikul, liiguvad rändurid päripaeva ühtlase ja katkematu voona. Vaatepilt tõi kananaha ihule, nii kirjeldamatu ja võimas.
  
 
Nüüd siiski ka veidi pragmaatilisemast vaatenurgast.  
 
Nüüd siiski ka veidi pragmaatilisemast vaatenurgast.  
  
Tiibetisse pääseb paraku vaid ametliku Hiina reisibüroo loaga ja ilma mitte kuidagi. Igale valgele inimesele (voi formeeritud grupikesele) kinnitatakse siin oma giid, kes tema aega organiseerida püüab. Ka meie moodustasime kaheinimese grupi. Meile kinnitatud giid Monica oli hiinlane, kes oli Tiibetis elanud kogu elu ja oskas seepärast ka tiibeti keelt. Temalt saime infot ka kõiksugu kohalikku eluolu puudutavate teemade kohta. Mis info, see on juba iseasi... nimelt edastavad nad (võib-olla ka iseenese teadmata) veidi küll moonutatud informatsiooni, et turistidele jätta paremat muljet kui tegelikkuses siin valitseb.  
+
[[Tiibetisse]] pääseb paraku vaid ametliku [[Hiina]] reisibüroo loaga ja ilma mitte kuidagi. Igale valgele inimesele (voi formeeritud grupikesele) kinnitatakse siin oma giid, kes tema aega organiseerida püüab. Ka meie moodustasime kaheinimese grupi. Meile kinnitatud giid Monica oli hiinlane, kes oli [[Tiibetis]] elanud kogu elu ja oskas seepärast ka [[tiibeti]] keelt. Temalt saime infot ka kõiksugu kohalikku eluolu puudutavate teemade kohta. Mis info, see on juba iseasi... nimelt edastavad nad (võib-olla ka iseenese teadmata) veidi küll moonutatud informatsiooni, et turistidele jätta paremat muljet kui tegelikkuses siin valitseb.  
  
Tiibetis avanes meile ka Hiina kultuurirevolutsiooni tõeline pale - Mao valitsemise ajal on totaalselt laastatud iidseid budistlikke templeid ja nüüd üritatakse neid taas üles ehitada. Ilmselt ei ole kaugel enam ka aeg, mil tiibeti keel on ajalugu, sest hiina keelega saab täna juba palju paremini hakkama kui tiibeti enda omaga. Meie giid nägi seda suure võimalusena tiibetlaste jaoks, sest hiina keelt pidavat olema kergem õppida kui tiibeti oma. Hiinlasi on siia asustatud palju. Ametlik info ütleb, et Tiibetis elab 90% kohalikke kuid pilt, mis avaneb räägib muust – tiibetlasi on rahvastikust veel järgi 40-45%. Ka tänavatel ning templites turistide ja kohalike kombekuse üle valvavad sõdurid on kõik hiinlased.  
+
[[Tiibetis]] avanes meile ka [[Hiina]] kultuurirevolutsiooni tõeline pale - Mao valitsemise ajal on totaalselt laastatud iidseid [[budistlikke]] templeid ja nüüd üritatakse neid taas üles ehitada. Ilmselt ei ole kaugel enam ka aeg, mil [[tiibeti keel]] on ajalugu, sest [[hiina]] keelega saab täna juba palju paremini hakkama kui [[tiibeti]] enda omaga. Meie giid nägi seda suure võimalusena tiibetlaste jaoks, sest [[hiina]] keelt pidavat olema kergem õppida kui [[tiibeti]] oma. Hiinlasi on siia asustatud palju. Ametlik info ütleb, et [[Tiibetis]] elab 90% kohalikke kuid pilt, mis avaneb räägib muust – tiibetlasi on rahvastikust veel järgi 40-45%. Ka tänavatel ning templites turistide ja kohalike kombekuse üle valvavad sõdurid on kõik hiinlased.  
  
Kooliga on tiibetlastel kahjuks kehvad lood, sest nad ei suuda kooliskäimise vajadust enda jaoks kuidagi ära põhjendada. Kõige olulisem on usk ja palvetamine ning muuks paraku aega ei jää. Teised kohalikud on nomaadid, kes ei saa koolis käia kuna liiguvad kogu aeg kohast-kohta ning ei oma paikset elukohta. Kogu elamine on neil üles seatud ajutistes telkides. Nomaadid liiguvad kuu voi nädala kaupa edasi, et taastoota söögipoolist ning aina uutes templites palvetamas käia. Lhasas kohtab neid igal sammul ja nad erinevad tiibetlastest ka riietuse poolest, kandes tumedaid pakse Jaki nahast ja pikkade karvadega kaetud ürpe.  
+
Kooliga on tiibetlastel kahjuks kehvad lood, sest nad ei suuda kooliskäimise vajadust enda jaoks kuidagi ära põhjendada. Kõige olulisem on [[usk]] ja palvetamine ning muuks paraku aega ei jää. Teised kohalikud on nomaadid, kes ei saa koolis käia kuna liiguvad kogu aeg kohast-kohta ning ei oma paikset elukohta. Kogu elamine on neil üles seatud ajutistes telkides. Nomaadid liiguvad kuu voi nädala kaupa edasi, et taastoota söögipoolist ning aina uutes templites palvetamas käia. [[Lhasas]] kohtab neid igal sammul ja nad erinevad tiibetlastest ka riietuse poolest, kandes tumedaid pakse Jaki nahast ja pikkade karvadega kaetud ürpe.  
  
Viimase Tiibetis veedetud päeval veetsime Gandeni kloostris. Teele asusime hommikul varavalges, sest Lhasast sinna on 40 km. Klooster asub mägedes, 4500 meetri kõrgusel merepinnast ning on rajatud 1417 a.. Ta kannatas väga palju hiinlaste kultuurirevolutsiooni aegu ja alles nüüd hakkab tasapisi ellu ärkama. Täna elab seal alaliselt üle 500 munga, kunagi oli neid 5000.
+
Viimase [[Tiibetis]] veedetud päeval veetsime Gandeni [[kloostris]]. Teele asusime hommikul varavalges, sest [[Lhasast]] sinna on 40 km. [[Klooster]] asub mägedes, 4500 meetri kõrgusel merepinnast ning on rajatud 1417 a.. Ta kannatas väga palju hiinlaste kultuurirevolutsiooni aegu ja alles nüüd hakkab tasapisi ellu ärkama. Täna elab seal alaliselt üle 500 [[munga]], kunagi oli neid 5000.
  
 
Palju põnevat kohtasime kohalike hulgas liikudes ja nendega suheldes.
 
Palju põnevat kohtasime kohalike hulgas liikudes ja nendega suheldes.
  
  
Tiibetlased harrastavad mono- ja polyügaamiat. Kui pere vanem poeg naise võtab, siis automaatselt saavad endale sama naise ka pere nooremad pojad. Sama on õdedega - kui vanem õde abiellub, siis on sama mees ka noorematel. Traditsioon sai alguse sellest, et perekonnad soovisid oma pärandvara hoida oma pere ringis ning mitte jagada seda suure ringiga. Abielus tiibeti naise tunnab ära selle järgi, et ta kannab riiete peal kirevavärvilist põlle, mis tähistab abiellu astumist.
+
Tiibetlased harrastavad mono- ja polyügaamiat. Kui pere vanem poeg naise võtab, siis automaatselt saavad endale sama naise ka pere nooremad pojad. Sama on õdedega - kui vanem õde abiellub, siis on sama mees ka noorematel. [[Traditsioon]] sai alguse sellest, et perekonnad soovisid oma pärandvara hoida oma pere ringis ning mitte jagada seda suure ringiga. Abielus [[tiibeti]] naise tunnab ära selle järgi, et ta kannab riiete peal kirevavärvilist põlle, mis tähistab abiellu astumist.
  
 
Eraldi rituaalid on tiibetlastel seotud matustega. Neil on nelja liiki matuseid - taevamatus, veematus, maamatus ja põletusmatus.  
 
Eraldi rituaalid on tiibetlastel seotud matustega. Neil on nelja liiki matuseid - taevamatus, veematus, maamatus ja põletusmatus.  
  
Kõige kõrgem ja ihaldatum neist on taevamatus, mida saavad endale lubada vaid rikkad. Selle sisu on meie mõistes üsna võigas - koolnu viiakse mäe otsa, hoitakse seal 24 tundi (et hing temast lahkuks), seejärel murtakse kehaosad tükkideks ning heli, mis sellega kaasneb, meelitab kohale linnud, kes kõik kehaosad taeva alla laiali kannavad. Veematuse puhul heidetakse kehaosad vette. Seepärast ei söö kohalikud iialgi kalu, sest neis elab edasi nende esivanemate hing. Kalu tarbivad Tiibetis vaid hiinlased.  
+
Kõige kõrgem ja ihaldatum neist on taevamatus, mida saavad endale lubada vaid rikkad. Selle sisu on meie mõistes üsna võigas - koolnu viiakse mäe otsa, hoitakse seal 24 tundi (et [[hing]] temast lahkuks), seejärel murtakse kehaosad tükkideks ning heli, mis sellega kaasneb, meelitab kohale linnud, kes kõik kehaosad taeva alla laiali kannavad. Veematuse puhul heidetakse kehaosad vette. Seepärast ei söö kohalikud iialgi kalu, sest neis elab edasi nende esivanemate [[hing]]. Kalu tarbivad [[Tiibetis]] vaid hiinlased.  
  
Kõik matusetseremooniad on kantud hinge kestmajäämisest ning seepärast tiibetlased ei karda ka kunagi surma. Kaob ju vaid keha ja läbi taassünni leiab hing endale alati uue keha. Huvitav fakt on ehk seegi, et Tiibet oli ainuke riik maailmas, kus riigi nii poliitiline- kui religioossne juht valitakse labi reinkarnatsiooni.  
+
Kõik matusetseremooniad on kantud hinge kestmajäämisest ning seepärast tiibetlased ei karda ka kunagi surma. Kaob ju vaid keha ja läbi taassünni leiab [[hing]] endale alati uue keha. Huvitav [[fakt]] on ehk seegi, et [[Tiibet]] oli ainuke riik maailmas, kus riigi nii poliitiline- kui religioossne juht valitakse labi reinkarnatsiooni.  
  
Meie Tiibeti viimane õhtu möödus Rollingute lahumispeol. Järgmisel hommikul asusid Rollingud taas autorooli ja teele Nepaali poole. Meie valisime kergeme vastupanu tee ehk lennuki ning nautisime juba sama päeva õhtul Nepaali pealinnas Kathmandus asuva Durbari väljaku kirevat melu.
+
Meie [[Tiibeti]] viimane õhtu möödus Rollingute lahumispeol. Järgmisel hommikul asusid Rollingud taas autorooli ja teele Nepaali poole. Meie valisime kergeme vastupanu [[tee]] ehk lennuki ning nautisime juba sama päeva õhtul Nepaali pealinnas Kathmandus asuva Durbari väljaku kirevat melu.
  
  
  
 
[http://www.reisiveeb.ee/index.php?module=tripnote_p&page=viewTripnote&id=22 Link]
 
[http://www.reisiveeb.ee/index.php?module=tripnote_p&page=viewTripnote&id=22 Link]

Latest revision as of 01:36, 1 February 2016


Buddhist monks are captivated.jpg
Namtso-lake-yak.jpg
Moblaga munk.jpg


Alles kolmandal Tiibetis veedetud päeval hakkas organism tasahilju juba vähema hapnikuhulgaga harjuma. Iga veidigi hoogsama liigutuse peale kumises pea korralikult. Kuid kõik kõrgusehaigusega kaasnev on tühiasi võrreldes muljetega, mida endasse päev-päevalt kogusime. Meie suureks rõõmuks, saime Lhasas kokku ka Rollingute meeskonnaga ning see andis meie rännalule veelgi tooni juurde.

Ülelend Hiinast Chengdust Lhasasse oli maaliline - lennuki aknast avanes vaade kogu Himaalajale tema täies hiilguses. Lumiste mäetippude vahelt paistsid veenired ja üksikutes kohtades oli märgata ka kohalike asulaid. Meie lennuk maandus Lhasa lennuväljal, mis on pea 100 km Lhasast eemal, nii suurt hulka maandumiseks vajalikku lamedat pinnast on lähemalt raske leida.


Kõik Tiibetis veedetud päevad suutsid meid üllatada uute kogemustega. Olime külalisteks budistliku maailma pühamates kohtades - Potala Palees, Drepungi, Gandeni ja Shera kloostrites, Dalai Laama suvepalees Norbulinka. Potala Palee kõrgub Lhasa linna kohal ja on ehitatud 7. sajandil mäe sisse. Kogu palee on kui hiiglaslik 1000 palvetemplist koosnev kompleks. Värvikate antiiksete kaunistustega templid on täis palverändajaid kogu maailmast, kellest igaüks on tulnud siia saama Buddha õnnistust.

Igas templis on hiigelsuured õlilambid, kuhu igaõks soovib panna oma tükikest kingiks kaasa toodud puuviljarasvast, et nii kloostrit toetada. Kui puuviljarasv hakab küünlaaluse servadest juba üle ajama, korjab munk selle kokku ja see saadetakse mõnda väiksemasse sõsar-kloostrisse abina teele.

Üks muljetavaldavamaid vaatamisvääsusi on aga tiibetlased ise. Nende piiratu ja tingimusteta usk on austustavaldav. Tänaval käies on kõigil käes palverattad, mida keerutades saavad palvused edastatud. Kloostrite ja templite sissekäikude juurde on lisaks üles pandud ka suured palveratastega seinad kus iga palverändur saab neile omaltpoolt hoo sisse lükata ja nii nad katkematult pöörlevadki.

Välimuselt on tiibetlased üllatavalt sarnased Andide inimestega - samad näojooned, juuksed (naistel pikad tumedad, punutuna kahte patsi), ka riietuses kasutavud nad sarnaseid värvitoone.

Pühadesse raamatutesse talletatud tarkusi õpivad mungad pähe kogu elu. Juhtusime Sera kloostrisse just ajal, mil ühtse vormina punastesse hõlstidesse riietunud munkade koolitund oli täies hoos. Esmapilgul ei saanud kuidagi aru, et tegemist on koolitunniga. Nimelt olid kõik sadakond munka kogunenud ühte kloostriaeda ja jaganud end neljastesse gruppidesse. Üks grupi liige seisis püsti ja esitas istujatele küsimuse. Teised vastasid valjuhäälselt üheskoos ning kõike seda saatis hoogne kehakeele kasutamine. Iga lause lõppu tähistas hele plaks ja seega oli kogu aed täis plakse ning kiljatusi vaheldumisi. Kogu see efektne vaatemäng meenutas pigem idamaise võitluskunsti tundi kui pühakirja õppimist.


Tiibeti pealinna Lhasa keskuses asuva Jokhangi templi ümber on kolm erineva suurusega palverännaku ringi, kus päevad läbi, alates kella viiest hommikul, liiguvad rändurid päripaeva ühtlase ja katkematu voona. Vaatepilt tõi kananaha ihule, nii kirjeldamatu ja võimas.

Nüüd siiski ka veidi pragmaatilisemast vaatenurgast.

Tiibetisse pääseb paraku vaid ametliku Hiina reisibüroo loaga ja ilma mitte kuidagi. Igale valgele inimesele (voi formeeritud grupikesele) kinnitatakse siin oma giid, kes tema aega organiseerida püüab. Ka meie moodustasime kaheinimese grupi. Meile kinnitatud giid Monica oli hiinlane, kes oli Tiibetis elanud kogu elu ja oskas seepärast ka tiibeti keelt. Temalt saime infot ka kõiksugu kohalikku eluolu puudutavate teemade kohta. Mis info, see on juba iseasi... nimelt edastavad nad (võib-olla ka iseenese teadmata) veidi küll moonutatud informatsiooni, et turistidele jätta paremat muljet kui tegelikkuses siin valitseb.

Tiibetis avanes meile ka Hiina kultuurirevolutsiooni tõeline pale - Mao valitsemise ajal on totaalselt laastatud iidseid budistlikke templeid ja nüüd üritatakse neid taas üles ehitada. Ilmselt ei ole kaugel enam ka aeg, mil tiibeti keel on ajalugu, sest hiina keelega saab täna juba palju paremini hakkama kui tiibeti enda omaga. Meie giid nägi seda suure võimalusena tiibetlaste jaoks, sest hiina keelt pidavat olema kergem õppida kui tiibeti oma. Hiinlasi on siia asustatud palju. Ametlik info ütleb, et Tiibetis elab 90% kohalikke kuid pilt, mis avaneb räägib muust – tiibetlasi on rahvastikust veel järgi 40-45%. Ka tänavatel ning templites turistide ja kohalike kombekuse üle valvavad sõdurid on kõik hiinlased.

Kooliga on tiibetlastel kahjuks kehvad lood, sest nad ei suuda kooliskäimise vajadust enda jaoks kuidagi ära põhjendada. Kõige olulisem on usk ja palvetamine ning muuks paraku aega ei jää. Teised kohalikud on nomaadid, kes ei saa koolis käia kuna liiguvad kogu aeg kohast-kohta ning ei oma paikset elukohta. Kogu elamine on neil üles seatud ajutistes telkides. Nomaadid liiguvad kuu voi nädala kaupa edasi, et taastoota söögipoolist ning aina uutes templites palvetamas käia. Lhasas kohtab neid igal sammul ja nad erinevad tiibetlastest ka riietuse poolest, kandes tumedaid pakse Jaki nahast ja pikkade karvadega kaetud ürpe.

Viimase Tiibetis veedetud päeval veetsime Gandeni kloostris. Teele asusime hommikul varavalges, sest Lhasast sinna on 40 km. Klooster asub mägedes, 4500 meetri kõrgusel merepinnast ning on rajatud 1417 a.. Ta kannatas väga palju hiinlaste kultuurirevolutsiooni aegu ja alles nüüd hakkab tasapisi ellu ärkama. Täna elab seal alaliselt üle 500 munga, kunagi oli neid 5000.

Palju põnevat kohtasime kohalike hulgas liikudes ja nendega suheldes.


Tiibetlased harrastavad mono- ja polyügaamiat. Kui pere vanem poeg naise võtab, siis automaatselt saavad endale sama naise ka pere nooremad pojad. Sama on õdedega - kui vanem õde abiellub, siis on sama mees ka noorematel. Traditsioon sai alguse sellest, et perekonnad soovisid oma pärandvara hoida oma pere ringis ning mitte jagada seda suure ringiga. Abielus tiibeti naise tunnab ära selle järgi, et ta kannab riiete peal kirevavärvilist põlle, mis tähistab abiellu astumist.

Eraldi rituaalid on tiibetlastel seotud matustega. Neil on nelja liiki matuseid - taevamatus, veematus, maamatus ja põletusmatus.

Kõige kõrgem ja ihaldatum neist on taevamatus, mida saavad endale lubada vaid rikkad. Selle sisu on meie mõistes üsna võigas - koolnu viiakse mäe otsa, hoitakse seal 24 tundi (et hing temast lahkuks), seejärel murtakse kehaosad tükkideks ning heli, mis sellega kaasneb, meelitab kohale linnud, kes kõik kehaosad taeva alla laiali kannavad. Veematuse puhul heidetakse kehaosad vette. Seepärast ei söö kohalikud iialgi kalu, sest neis elab edasi nende esivanemate hing. Kalu tarbivad Tiibetis vaid hiinlased.

Kõik matusetseremooniad on kantud hinge kestmajäämisest ning seepärast tiibetlased ei karda ka kunagi surma. Kaob ju vaid keha ja läbi taassünni leiab hing endale alati uue keha. Huvitav fakt on ehk seegi, et Tiibet oli ainuke riik maailmas, kus riigi nii poliitiline- kui religioossne juht valitakse labi reinkarnatsiooni.

Meie Tiibeti viimane õhtu möödus Rollingute lahumispeol. Järgmisel hommikul asusid Rollingud taas autorooli ja teele Nepaali poole. Meie valisime kergeme vastupanu tee ehk lennuki ning nautisime juba sama päeva õhtul Nepaali pealinnas Kathmandus asuva Durbari väljaku kirevat melu.


Link