Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Tiibeti budistlik panteon

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Yamantaka3.jpg
3- dakinis.jpg
Yamantaka-pool-vantao.gif
Tiibeti budistlik panteon on aukartustäratava mahuga. Jumalused jagatakse põhiliselt kahte klassi:

1) rahulikud

2) raevukad.

Jumalused on sambhogakāja juurde kuuluvad arhetüüpsed sümbolid. Nende rahulikud ja raevukad aspektid tähistavad vastandeid. Nirmāna-kājas vastanduvad nad kokkupõrgetena inimtasandil, kuid sambhoga-kājas on nad ühes ja samas kujus ühendatud positiivne ja negatiivne alge. See vastab psühholoogilisele kogemusele, mida väljendas ka Lao-zi ´Daodejingis´ - pole midagi ilma selle eituseta. ´Kui puu kasvab taevasse, ulatuvad ta juured põrgu´, ütles Friedrich Nietzsche. Tegelikkuse selge nägemine osutab eelkõige arenenud teadvusele.

Läänes üldiselt peetakse siiani alateadvust ebareaalsuseks. Psühholoogiliselt tähendab see, et mida enam rõhku me alateadlikele protsessidele asetame, seda enam ütleme lahti ihade meeltele allutatud olemisest ja eraldatud vastandite maailmast - seda lähemale jõuame alateadvuse seisundile koos selle ühtsuse, samastumise ja ajatuse omadustega. See on tõeline enda vabastamine püüdlemise ja kannatuste köidikuist. ´Selle abil mõistetakse oma teadvust. Alateadvuse mõistmine on üks meie ülimaid ülesandeid. Budismis on jumalused need kes aitavad meil mõista nii ennast kui meid ümbritsevat maailma.

Nad on sümbolid. Dharmapāladharma kaitsja´), budistlikus mütoloogias jumalus, kes kaitseb buddha õpetust ja iga budisti eraldi. Dharmapālade rühma budistlikus panteonis on raske täpselt piiritleda, nende hulka arvatakse sageli ka idamid ja erinevate budistlike rahvaste kohalikud jumalused. Tiibetis enam austatud on kaheksa raevukat usukaitsjat ehk dharmapālat. Need on: Vadzhrabhairava (Jamantaka), Hajagriva, Begtse, Jama, Mahakala, Shri Devi, Vaishravana ja Brahma. Lisaks loetletutele on teada veel palju teisigi. Budistlikus mütoloogias on hulgaliselt legende selle kohta, kuidas kohalikke jumalusi on suurte õpetajate maagilise väe abil dharmapaladeks muudetud. Nii näiteks alistas Padmasambhava Tiibeti religiooni böni jumalused, kes enne justkui oleksid takistanud budismi levikut.

Tiibetis kasutatakse ´ dharmapāla ´ (chos-skyong) kõrval ka nimetust drag-gsed (sõna-sõnalt ´hirmus timukas´), millest omakorda tuleneb mongoolia dokshiit. Vadžrajaana budismis on suur hulk erinevaid treeningu ja öppe-meetodeid, samuti sinna juurde kuuluvate rituaalide ja tseremooniatega. Kaitsjad on olulised igapäevaelus ning omadused, mis neilt nõutakse on aktiivsus,agressiivsus ja võim kuritahtlike jöudude,möjude ja deemonite üle. Usukaitsjad on seotud erinevate psyyhhiliste emotsionaalsete seisundite ja universaal-tasandite energiatega. Öeldakse, et see köik on meis varjul ja läbi emotsionaalse diapasooni väljendub ka meie sise- tajudes ja maailma möistmises. Suheldes ühe teatud kaitsejumalusega , õpitakse enda siseseid energiavarusid käsitlema ja samuti kontrollima ja suunama enda isiklikku emotsionaalsust .

Usukaitsjate poole pöördumisel kasutatakse sõnu: “lepitama”, “alistama” jmt. Sest kui inimene nende alistamisega hakkama ei saa, asuvad nad tööle tema vastu. Tihti manitsetakse et peab olema eriti ettevaatlik kaitsjate ja raevukate kaitsejumaluste kujustamise ja praktikate suhtes selleks on alati vajalikud õpetaja ehk guru juhised, kes teab, milline kaitsja millisele inimesele sobib jne. Hea võrdlus raevukate usukaitsjate olemuse kohta on, et suhted nendega on kui peremehe suhe kurja kaitsekoeraga, kes lõrisedes ja hambaid näidates ajab võõrad minema, kuid kui me neile pidevalt kohta kätte ei näita, võivad nad meie vastu pöörduda.

Kaitsjad esindavad meie enda teadlikkuse raevukad ja järeleandmatud külgi. Sellegipoolest ei saa öeldes, et nad on meele aspektid, eitada nende eksistentsi suhtelisel tasandil. See tähendab lihtsalt seda, et viis, kuidas me neid kogeme on seotud meie enda psühholoogia ja teadvusetasanditega. Ja lõplikuna pole ju subjekti ja objekti erinevust buddhismis olemas. Aga seni, kuni me tajume maailma ühtsena, on meie maailm defineeritud suhetena ja rituaal on tegevus, mis väljendab neid suhteid – ta on suhtlusvahend. Traditsioonilises keeles öeldakse, et kaitsevaimude praktikat võib teha vaid siis, kui selle tegija on kindel, et ta suudab täita omapoolseid lubadusi, mis ta sellega enda peale võtab.

Öeldakse ka, et kui praktikat teha valesti või ebakorrapäraselt muutuvad kaitsjad eriti raevukateks. “Õpilase jaoks on juhendavate / kaitse-jumalustega tutvumine pikk ja keeruline protsess. Kõigepealt peab kvalifitseeritud laama, kes juba “valdab” konkreetset jumalust, läbi viima vajaliku rituaali (kujustamise (visualiseerimise), palved, loitsud jne) ning seejärel sooritama konkreetse pühitsuse . Õpilast seejärel tutvustatakse ning ta võetakse jumaluse kaitse alla. Siis peab õpilane minema üksinduses meditatsooni ning kontsentreeruma valitud jumalusele, korrates tema palvet sadu tuhandeid kordi ja kujustades jumalust endale samaaegselt.