Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Tiibeti keel

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Kangyur.jpg
Tiibeti alfhabet.jpg
Tiibeti keel kuulub Tiibeti-Birma keelkonda.

Kirjakeel pärineb VII sajandi algusest.

Tiibeti kõnekeelt Lhasa dialekti kasutatakse lingua franca´na.

Kirjakeele rajajaks peetakse jaguneb mitmeks dialektiks, milles Thönmi Sambhota-t kes kuningas Songtsan gampo (617-650) käsul saadeti India poole teele selleks et koostada Tiibeti tähestik.

Thönmi Sambhota saabudes tagasi Tiibetisse tõi kaasa proto-Sharada kirjaviisi Kashmiirist kus selle omandas Brahmin Lichin Kara juhatuse all.

Songtsan gampo isiklikult olevat kirja veel omalt poolt täiustanud.

Üldnimetust tiibeti keel kasutatakse üksteise jaoks arusaadamatute kesktiibeti, khami ja amdo keele murrete kohta, mida ajalooliselt kõneldakse Hiina Rahvavabariigi poliitilise kontrolli all olevates piirides.

Ka klassikalist tiibeti keelt ning tiibeti kirjakeelt nimetatakse sageli lihtsustatult tiibeti keeleks.

Hiina Rahvavabariigi poliitilistes piirides kõneleb tiibeti keelt emakeelena umbes 6 miljonit inimest.

Üle 100 000 inimese kõneleb tiibeti keelt muudes riikides, eelkõige pagulaskonnas Indias.

Tiibetlastel puudub üldnimetus enda kui rahva ning tiibeti keele kohta.

Lhasa ehk kesktiibeti keeles öeldakse kesktiibetlaste kohta phöba ning kesktiibeti keele kohta phögje;

amdo keele kõnelejad on amdoba ja amdo keel amdogje;

khammi keele kõnelejate kohta öeldakse khamba ning nende keel on khamgje.

Klassikalist kirjakeelt nimetatakse seadmusekeeleks (tšhögje), sest selles on kirja pandud budistlik ja böniusu pühakiri.

Mitmed ajaloolis-poliitilise Tiibeti ja Hiina Rahvavabariigi naaberriikides kõneldavad tiibeti keeled, näiteks dzongkha keel ja šerpa keel, sarnanevad kesktiibeti keelele rohkem kui näiteks amdo keel, kuid poliitilistel põhjustel (Hiina Rahvavabariigi välispoliitika), aga ka ajalooliselt väljakujunenud identiteedi tõttu (näiteks dzongkha keel Bhutanis ) käsitletakse neid eraldi keeltena.