Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Tipitaka

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
3-korvi.gif
Books-books-books.jpg
Raamaturiiul.jpg
Budistlikke tekste hakati kirja panema alles -1. sajandil. Ajaloolise Buddha Indias kirjakunst oli küll juba olemas, aga budistid pidasid seda madalaks kommertsnähuks; õpetusi anti edasi suuliselt ja kuuldud tekstid talletati mällu.

Kuna Buddha poolt ettekantud lood jäid meelde mõnevõrra erinevalt, tekkisid hiljem ka erinevad kirjalikud tekstivariandid ja erinevad koolkonnad.

Siiski on säilinud tekstidel palju ühist ja võib olla kindel, et neis leidub ka Buddha enda ütlusi.

Säilinud on vaid üks täielik kanooniline budistlike tekstide kogu – paalikeelne Tipitaka.


On säilinud ka sanskritikeelsete Tripitaka’te üksikuid fragmente, samuti nendesse kuulunud tekstide tõlkeid tiibet i ja hiina keelde. Tr i(sanskriti keeles ) ehk ti (paali keeles ) tähendab arvu (3) ‘kolm’ ja pitaka ‘korvi’.

Tipitaka on väga mahukas tekstide kogum, mis koosneb kolmest põhiosast:


1) Vinayapitaka,

2) Suttapitaka (sutta’d ehk õpetussõnad, õpetusjutud,)

3) Abhidammapitaka (filosoofilised tekstid).

Buddha ei kõnelenud tõenäoliselt ei sanskriti ega paali keeles, vaid magadhi keeles, mis oli ühe tollase suurriigi keel ja mida ka tema kodukohas kõneldi.

Magadhi keelest kujunes välja paali keel.

Sanskriti keel on aga kunstlik keel, mis loodi erinevate murrete baasil kuulsa lingvisti Pānini poolt ilmselt alles pärast Buddha eluaega.


Mahāvyutpatti loetleb (10) kümme budistlikku teostust:


  1. lekhana – ‘kirjutamine’
  2. pūjā – ‘austamine, ohverdamine
  3. dāna – ‘annetamine
  4. śravana – ‘kuulamine’
  5. vācana – ‘kuulutamine’
  6. udgrahana – ‘omaks võtmine’
  7. prakāšana – ‘teiste õpetamine’
  8. svādhyāya – ‘palvete lausumine kõva häälega’
  9. cintana ehk dhyāna – ‘mõtlemine, verbaalne mõtlemine, mõtlus
  10. bhāvanā – ‘kujundlik mõtlemine, kujustamine