Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Tripitaka

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
3-korvi.gif
Read books that you enjoy.jpg
Man-ReadingRedBook1.jpg
Baby-book-nursery-lg.jpg
Ca-tReadingBook03.jpg
Tripitaka (kolmikkorv ) budistliku pühakirja, Seadmuse kolm osa.


Siia kuuluvad raamatud, mis sisaldavad Buddha Õpetusi (“Sutrapitaka”) Vinajad, mis sisaldavad Buddha loodud eeskirju (“Vinajapitaka”) ja Abhidharmad, seletused ja kirjutised budistliku Õpetuse ja eeskirjade kohta (“Abhidharmapitaka”).


Hiljem võeti budistlikesse pühakirjadesse ka Hiina ja Jaapani vaimulike kirjutised. .

Siin tähendab ´tri´ kolme ja ´pitaka´ korvi või ka kogumit, seega kolm kogumit budistlikke kirjutisi.

Mõned asjatundjad on arvamusel, et palmilehtedele kirjutatud tekstid olid budismi algaegadel jaotatud vastavalt teemale kolme gruppi.

Igaüht neist säilitatakse teksti leidmise kergendamiseks oma punutud korvis.

Termin võib viidata ka viisile, kuidas asju ahelana mungalt mungale ,ehk öpetajalt öpilasele edasi anti.

Samamoodi andsid mungad ühelt sugupõlvelt teisele edasi pühasid traditsioone, kõigepealt suuliselt, hiljem kirjalikult.



Need kolm korvitäit või kolm kogumit on järgmised:


1. Vinaya pitaka ehk kloostrireeglite kogum.

Praegusel kujul käsitleb see peaasjalikult kloostrisüsteemi reegleid ja selgitusi nende algupärast.

Selles on ka palju eluloolist, ajaloolist ja hariduslikku matejali.

Selle pitaka algupäraseks sisuks näib olevat lühike Buddha elulugu.


2. Suutra pitaka ehk kogum Buddha kõnesid, vestlusi ja ülestähendusi sellest, mida Budda on erinevais olukordades öelnud erinevate moraali ja vaimsete väärtustega seotud küsimuste kohta.


3. Abhidharma pitaka ehk kõrgeima õpetuse kogum.


See on Suutra pitaka aluselt loodud õpetuse süsteem ja selle üksikasjaline analüüs.


Traditsiooniliselt on kogu Tripitakat peetud Buddha sõnaks, Buddha-vacanaks.


Me teame, et Buddha ise ei kirjutanud midagi. ta õpetas suuliselt.

Budda õpilased andsid õpetuse edasi oma õpilastele ja need omakorda oma järgmiste pölvkondade õpilastele.

Nii siirdus õpetus aina edasi järeltulevatele põlvedele.

Õpetust e anti suuliselt edasi mitmed pölvkonnad kuni ta seejärel kirjutati tekstidena üles.

Algupärasele sõnumile on kahtlemata tekkinud lisandusi ja mingi osa Budda sönumist on kindlasti ka ajas kadunud.



Budistlikus maailmas on praegusel ajal kolm (3) Tripitaka versiooni :



1. Hiina Sang tsang ehk Kolm aaret, mis on 55-osaline.

2. Tiibeti Kandžur (= buddha-vacana), mis on 100- ja 108-osaline.



Mõlemad ülalmainitud teosed koosnevad põhiliselt sanskriti keelest tehtud tõlgetest.

Paljud algupärased kirjutised on aegade jooksul kadunud.

Palikeelne Tipitaka, mille kuninglik tai-keelne teos on 45-osaline.

See on ainus kaanoni versioon, mis on säilinud täielikuna selles keeles, milles see algupäraselt kokku pandi.

Neis kolmes Tripitaka teoses on palju ühist materjali.

Suurim erinevus on selles, et palikeelses väljaandes puuduvad Hiina ja Tiibeti väljaannetes olevad mahajaana-suutrad.

Kui võrrelda materjali ühtelangevust, siis budistlikud kirjutised on palju mahukamad kui ühegi teise usundi teosed maailmas.

Näiteks koosneb Piibel 64-st raamatust, aga hiina San Tsang sisaldab 1 662 iseseisvat teost, millest paljud on sama pikad kui kogu Piibel.

Kuigi suur osa laiaulatuslikust budistlikust kirjandusest on tõlgitud inglise ja teistesse euroopa keeltesse, on veel suurem osa siiski jäänud tõlkimata veel.


Tänu Pali Text Societyle on palikeelne Tipitaka peaaegu tervikuna tõlgitud.


Kättesaadavad on ka mõningad tähtsamad mahajaana-suutrad. ´

Saddharmapundarika´ on tõlkinud Kern, ´Vimalakirti Nirdesani´ Izumi, ´Lankavatara´ Suzuki, ´Sandhinirmocana´ (prantsuse keelde) Lamotte ja ´Surangama-samadhi´ Luk.

Conze on teinud laiaulatuslikuma töö tõlkides kogu ´Prajnaparamita ´ ehk täieliku tarkuse suutrate sarja, mis sisaldab üle 30 iseseisva teose.