Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Tsongkhapa "Lamrim Chenmo" - ülevaade budistlikust teest

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Dzonhava.jpg
Altar- Tsongkhapa.jpg
TsongKhapaStatue244.jpg
Tsongkhapa-00221.jpg
Lama-tsongkhapa.jpg
Tsongkhapa-0024.jpg
Tsong Khapa.jpg
Budistlikus kaanonis on tuhandeid tekste.

Miks on just see tekst nii oluline?

"Lamrim Chenmo" annab vastuse küsimusele, mis on Buddha õpetuse olemus

algtasemest virgumiseni.

Tsongkhapa "Lamrim Chenmo" teksti tõi esmakordselt Euroopasse jesuiidist

misjonär Ippolito Desideri 18. sajandil.

Tarthang Tulku arvates võib tekst praegugi asuda kusagil Vatikani arhiivides.

Esimesed tõlkekatsetused tegid 19. sajandil vene budoloogid.

Burjaatia õpetlane G. Tsõbikov tõlkis osa "Lamrim Chenmo" teksti mongoli ja seejärel vene keelde;

tõlge avaldati 1913. aastal. "Lamrim Chenmo" teksti tervikuna tõlkis vene keelde

Mongoolia ekspeditsioonil mongoli laamade abiga M. Tubjanski (1893-1943), kes

aga 1937. a. Peterburi naastes punaste poolt arreteeriti ning seejärel vanglas suri.

Tema tõlge on kadunud.

Tsongkhapa tõlkimist vene keelde jätkas vene tibetoloog B Kuznetsov, kes samuti ei

jõudnud tööd lõpule viia.

Praegu ilmub venekeelne "Lamrim chenmo" Algirdas Kugjaviciuse, Andrei Terentjev.


Tsongkhapa ise olevat oma kahe peateose kohta öelnud, et "kes neid loevad, on mind kohanud, kuna kõik, mida

ma tean, on seal kirjas".


Raamatus on oluline sissejuhatus, milles õpetatakse üldist lähenemist Dharmale - kuidas õpilane peaks kuulama ja

õppima ning kuidas õpetaja õpetama.

Edasi räägitakse kolme liiki isikutest, kes Dharmaga tegelevad.

Neid jaotatakse motivatsiooni järgi: tõlkes, toimetajaks


madalamad - kes soovivad leida õnne endale,
keskmised - kes soovivad täielikku vabadust sansaarast ja
kõrgemad - kel on mahajaana bodhisattva suhtumine - vabastada teised olendid kannatusest.
Analüüsides ausalt oma motivatsiooni ja suhtumist, ei küüni enamus püüdlejaid esimese tasemenigi.

Enamus meist otsib pigem hetkelist rahuldust, naudingut.

Intellektuaalselt pole tekst raske.


Tekstil on väärtus inimese jaoks, kes tahab end muuta.

Järgnevalt selgitatakse varjupaiga traditsioonilist tähendust.

Traditsiooniline varjupaik koosneb kolmest kalliskivist: Buddha (Virgunu), Dharma (siin - Virgunu õpetus) ja

Sangha - (pühakud ehk aarja Sanghabodhisattvad, kes kogevad tühjust otse).

Miinimum, mida nõutakse madalama motivatsiooniga isikult, on kümne negatiivse teo vältimine: - vähemalt

kolmanda astme


kolm tegu, mida tuleks vältida, on seotud kehaga: varastamine, tapmine, väär seksuaalne käitumine;
neli tegu on seotud kõnega: valetamine, ebaviisakas ja toores kõne, mõttetu loba, laimamine;
kolm tegu on seotud meelega: ahnus, pahatahtlikkus, vale vaade olemise suhtes.

Raamatu teine osa selgitab nelja õilsat tõde ja sõltuvusliku tekkimise printsiipi.

Raamatu kolmas osa on suunatud teistele olenditele.

Kuidas saab olla õnnelik, nähes teisi kannatamas?


Mis on virgumismeel, bodhicitta - teadvuse ja alateadvuse soov virguda, et aidata teisi.

Kui koged kaastunnet, tahad aidata teisi.

Aga kuidas seda teha?


Et olla võimeline teisi aitama, peaks püüdlema ise sügava mõistmise poole.

Raamatu kolmandas osas kirjeldatakse erinevaid meetodeid, kuidas arendada virgumismeelt.

Esimene nõuanne on Šantidevalt - kujutleda kõiki elusolendeid oma emana.




Mõelda oma emale, kuidas ta hoolitses, kaitses ja toitis meid lapsena, et tunda tõelist armastust tema vastu.

Kui nüüd mina ei aita oma ema, kes siis veel aitab?

Selline mõtisklus aitab meil mõista, et evime vastutust teiste olendite ees.

Ainult vastutusega teiste ees saab tekitada tõelist virgumismeelt.


Bodhisattva tee algab tõotuste ja kuue ületava mõistmise, paramita teostamisest.

Neljas osa on pühendatud mõtlusele - dhjana paramitale, mille peamise takistusena nimetatakse laiskust.

Viies osa on pühendatud pradzhnjaparamitale ehk ületavale tarkusele, mis on kõige peenem ja tähtsam aspekt

Buddha õpetuses.

Iga eelnev paramita on ületav vaid siis, kui mõistetakse tühjust.


Tsongkhapa toetub oma argumentatsioonis madhyamika prasangika filosoofia koolkonnale.



Tolle aja vaate kohaselt olid loogika ja tõelus samased: kui midagi ei ole loogiliselt olemas, siis pole seda ka

reaalselt. 20. sajandi lõpul nähakse loogikas vaid reaalsuse kirjeldust ning on olemas mitmeid erinevaid

loogikateooriaid.

Lõpuks kirjeldatakse, kuidas rakendada mahajaana põhimõtteid vadzhrajaanas.


Tsongkhapa "Lamrim Chenmo" - ülevaade budistlikust teest Kokkuvõte Andrei Terentjevi loengust Eesti-Tiibeti Kultuuriseltsis


8. septembril 1999. a.