Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Tulevik on suurepärane, kuid mitte lootusetu . Alo Lõhmus

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Remote-viewing-750.jpg
Ettekandjad -toiduga.jpg
BabyCrossEyed-7.jpg
Uppunu-loreley2.jpg
Thought-idea.jpg
Sense.jpg
Stupid-cat.jpg
Monkey-thought.jpg
Sports-fight-night.jpg
Birth-of-a-soldier.jpg
Kosmeetika-naine.jpg


Meie eelkäijatel on olnud veetlevaid visioone elust aastal 0, nendib Inglise ajaleht The Sunday Times.

Lendavad autod sööstavad üle saastevaba taeva, robotite armeed on muutnud töötegemise iganenuks, vananemine on peatatud ning sõjad lõpetatud.

Selliste utoopiate kilda kuuluvad ka ajareisid, esemete kaugülekanded, telepaatia ning isegi nähtamatus.

Tavalise külmetuse kiire ja tõhus ravi peaks praegu, aastal 2000 olema endastmõistetav.

Ometi varitseb meid endiselt nohu ning ka fantastilisi tehnikasaavutusi pole kusagil näha.

Ennustajate vead

Ennustamise maania puhkes õide sajandialguse optimistlikus õhkkonnas.

Kuid samaaegselt igasuguse reaalsustunde minetamisega pole toonaste prohvetite fantaasia küündinud paljude meie aja võtmeavastuste ja -leiutisteni, mis teoks said: elektri laialdane kasutamine, röntgen, radar, raadio, televisioon, pulsarid, tuumaenergia, relatiivsusteooria, transistorid, laserid ning arvutid.


Ennustuste ajalugu on täis ekspertide rumalaid vigu.

«Õhust raskemad lennumasinad on võimatud,» teatas Suurbritannia Kuningliku Seltsi president lord Kelvin 1895. aastal, kaheksa aastat enne vendade Wrightide õhkutõusu.

«Raadiohullus sureb välja iga silmapilk,» kuulutas 1922. aastal Thomas Edison, kes leiutas elektripirni ja fonograafi. Filmikompanii 20th Century Fox president Daryl F. Zanuck kuulutas 1946. aastal kadu videole.

Viis aastat hiljem ennustas ABC asepresident Robert Saudek tühje jalgpallistaadioneid:

«Mängijaid ei tüüta enam rahvahulkade möirged, sest inimesed vaatavad mängu kodus telerist.»

Ajakirja Time poolt 20. sajandi persooniks valitud füüsik Albert Einstein teatas 1932. aastal, et ei leidu vähimatki tundemärki, mis osutaks tuumaenergia kättesaadavaks muutumisele.

Enamik fantaseerijatest jättis kompuutri tähelepanu alt sootuks välja. Arvutit oli kujutlenud küll Charles Babbage juba 1824. aastal, kuid see aparaat ei näinud ilmavalgust kuni 1943. aastani, mil Tommy Flowers ehitas Colossuse-nimelise elektroonilise koodimurdja.

Ent ka siis ei suutnud eksperdid näha kompuutril erilisi rakendamisvõimalusi, v.a kindlustusnõuete töötlemine.

«Ma arvan, et maailmas on turgu võibolla viiele kompuutrile,» deklareeris toona IMBi juhataja Thomas Watson.

Isegi Microsofti asutaja Bill Gates arvas aastal 1981, et 640 kilobaidist arvutimälust «peaks olema küllalt igaühele».

Täpsed teated tulevikust

Tagantjärele targana on kerge pilgata. Kuid kas prohvetitel oli ka mõnikord õigus?

Kirjanik, moodsa futuroloogia rajaja Herbert George Wells ennustas 1902. aastal, et õhust raskemate lennumasinate kasutamine sõjas osutub võimalikuks 1950. aastaks.

Kaksteist aastat hiljem ennustas ta aatomipommide tulekut.

1895. aastal ennustas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski vedelal hapnikul ja vesinikul töötavaid rakette ning orbiidil tiirlevaid kosmosejaamu.

Kõigist täpsem ennustaja on olnud inglise ajakirjanik John Elfreth Watkins.

Tema konsulteeris 1900. aastal «kõige targemate ning hoolikamate meestega Inglismaa suurepärastest teadus- ja õppeasutustest» ning kirjutas seejärel, et tulevik toob õhukonditsioneerid, rahvusvahelise telefonivõrgu, värvifotograafia, külmutatud toidud, koolilõunad ning läbi naha mõjuvad ravimid.

Ta nägi ette võimlaid igas koolis, lumeliikuri leiutamist ning energia ammutamist tuulest, päikesest ja ookeanilainetest.

Elu aastal 2100

Kui fantaasiarikkad on nüüdsete ennustajate visioonid?

Futuroloog Ian Pearson ütleb ajalehes The Sunday Times: «Ennustuste täppiminek on võimatu, v.a kõige triviaalsemates küsimustes.

Kuid ka segane visioon on parem kui mitte midagi.»

Pearson näeb tulevikus lendamas 1000-istmelisi lennukeid, robot-teenindajaid poodides ning eluruumide «holodekke», mis võimaldavad elukeskkonda vastavalt igaühe soovile visuaalselt ümber kujundada.

Ta usub koguni, et inimesed võivad valida vabatahtliku bioloogilise surma, paigutades oma mõistuse edasi elama globaalsesse arvutivõrku. «Bioloogilised inimesed võivad lõpptulemusena välja surra,» järeldab ta.

Ameerika Princetoni ülikooli bioloog Lee Silver oletab hoopis, et vabatahtlikust väljasuremisest tõenäolisemalt võivad geneetiliselt parandatud inimesed järk-järgult areneda omaette superrassiks.


Leidub teadlasi, kes usuvad, et arvutid hakkavad inimese mõtlemisvõimet ületama 2015. aastaks.

Arvutitega sammu pidamiseks hakkavad inimesed istutama mikroprotsessoreid otse oma ajju, varustades end sel viisil tagavarateadvusega, mis otsib vastuseid küsimustele selsamal silmapilgul, kui need kerkivad.

«Kui tehislik mõistus hakkab ületama inimese oma, siis on ka meie saatus arvutite kätes,» nendib Nick Bostran Londoni Majanduskooli filosoofiaosakonnast.

«See super-intellekt kas ignoreerib meid või vabaneb meist, sest me oleme temaga võrreldes saamatud.»

Võibolla saavad siis võimalikuks ka lendavad autod ning külmetuse efektiivne ravi, kuid inimkonna seisukohalt on juba liiga hilja.

Kuid ei maksa meelt heita, lohutab The Sunday Times.

Ennustuste kõige iseloomulikum joon on see, et nad on ekslikud, ning avastuste puhul on kõige iseloomulikum, et nad on ennustamatud.



Millisena kujutlete elu aastal 2100?

Boris Tamm, küberneetikateadlane


Järgmise sajandi lõpuks avaldavad inimkonnale kõige suuremat mõju info- ja geenitehnoloogia, eriti nende koosmõju.

Kvantarvutid on miljardeid kordi kiiremad praegustest superarvutitest.

Sides toimub info ülekanne lõpmatu kiirusega. See kõrvaldab piirid loomuliku ja tehisintellekti vahel.

Mitte üksnes arvuteid, vaid ka enamikku teisi «tarku» seadmeid pannakse kokku molekulide kaupa.

Nii saab vähendada nende suurust 9-12 suurusjärgu (tuhat miljardit) võrra ja tõsta peaaegu samapalju nende võimekust.

Maakera elanikkond on plahvatuslikult kasvanud, kultuuriliselt ja hariduslikult märksa enam polariseerunud kui nüüd.

Riigipiirid rahvastiku liikumise mõistes on kadunud.

Palavikuliselt töötatakse välja globaalset seadustikku, surmanuhtlus on kõikjal taastatud. Külluse ja nälja, rikkuse ja töötuse probleemid püsivad.


Peeter Tulviste, psühholoog


Viimastel sajanditel on teadus olnud edukas peamiselt looduse uurimisel.

Kuid sotsiaalsed protsessid, samuti üksikisiku saatus, on endiselt raskesti ennustatavad ja mõjutatavad.

Samas on selge, et suur osa inimprobleeme tuleneb just ühiskonnast ja kultuurist, mitte loodusest.

Järgmine sajand toob läbimurde just inimese ja ühiskonna uurimises.

Kultuurisemiootika ja kultuuripsühholoogia lähevad üldväidetelt ja nende illustreerimiselt üle massilisele empiirilisele uurimistööle.

Järsult kasvavad inimese võimalused oma kujunemist, muutumist, tahtmisi ja tundeelu teadlikult mõjutada.

Niisamuti saavad ennustatavateks, ärahoitavateks, mõjutatavateks paljud sotsiaalsed ja poliitilised protsessid, mida me veel kontrollida ei oska.



Indrek Rohtmets, teadus-ajakirjanik


Aasta 2100. Millenniumibeebid tähistavad 100. sünnipäeva.

Neid on rohkem kui täna Vabadussõja veterane ja kõik nad ei räägi sugugi eesti keelt. Infovõrkudes sündinud tehiskeel võtab võimust.

Raske taagana vaevavad maailma arengulõhed. Tehnoloogia on nende ees tihti jõuetu.

Heaolusaared kulutavad tohutult jõudu, leevendades olukorda plahvatuslikes piirkondades, kus elab enamik inimeit.

Näiteks on Lähis-Ida ja Aafrikat vaevanud niisutusvee puudusest puhkenud veesõdade peatamiseks kulutatud rohkem raha kui ühegi teadusprojekti peale.

Heaolusaartel valitseb siiski optimism. Inimene on oma jõudu tunnetanud. Geenidega manipuleerimine on elu kvaliteeti oluliselt parandanud.


Toivo Maimets, rakubioloog


Inimene oma põhiolemuses on ka saja aasta pärast samasugune kui täna - koos kõigi oma vooruste ja puudustega. Olulisemad inimväärtused selle ajaga ei muutu.

On tõsi, et teaduse ja tehnoloogia edenedes suudetakse veel mõnda aega pidada sammu tarbimise tõusuga samade ressursside juures.

Ent see ei saa kesta lõputult ning võidujooksu tobedus muutub üha ilmsemaks. Antud asjaolu sunnib tähelepanu ümber suunama meie elu kvaliteedile ja mõtestamisele.

Mis mõte on sündida, kui ainus, mis eluga peale hakkame, on teha tööd selleks, et elus olla?

Kui aga ühiskonna tootmise efektiivsus suureneb, on meil üha rohkem vaja inimesi, kes saaksid aru asjade tähendusest - filosoofe, teadlasi, kunstiinimesi - ja suudaksid seda teistelegi seletada.


Mihkel Jõeveer , astronoom


Uue sajandi sõlmprobleemiks on energiavarustus, millest sõltub ka Eesti areng.

Pessimistlik stsenaarium: tehniliste raskuste ja roheliste raevuka vastuseisu tõttu on aatomielektrijaamu endiselt vähe.

Taastumatud energiaallikad, nagu nafta, on enamasti põletatud, kasvuhooneefekt on kasvanud ning maakera keskmine temperatuur tõusnud sajandiga 4 kraadi.

Märgatav osa Gröönimaa ja Antarktika jääst on sulanud ning maailmamere tase on tõusnud paarkümmend meetrit.

Pärnu ja Haapsalu on vee all, kadunud on Kihnu ja Vormsi. Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa ja Läänemaa on vähenenud.

Eestlaste põhiprobleemiks on kõige muu kõrval kaitsetammide rajamine Tallinna ümber.

Optimistlik stsenaarium: tehnikutel ja teadlastel õnnestub tõsta aatomijaamade turvalisust ning üldine soojenemine on peatatud. Eestil läheb hästi.

Tänu tehnilise intellekti kõrgele tasemele on õnnestunud hankida aatomielektrijaamade litsentsid, millest on saanud Eesti Nokia.

Võrtsjärve ja Peipsi ääres asuvad aatomijaamad varustavad energiaga ka naabermaid. Tänu odavale energiale ja puhtale veele toodetakse toiduaineid isegi ekspordiks.


Postimees 8. jaanuar 2000