Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Uku Masing

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Uku masing.jpg
Uku Masing (sünninimi Hugo Albert Masing; 11. august 1909 Raplamaa, Raikküla vald, Lipa küla – 25. aprill 1985 Tartu) oli eesti teoloog, luuletaja, orientalist, folklorist ja etnoloog. Ta oli ka tuntud polüglott, tegeles maalikunsti, kalligraafia, botaanika ja muuga.

Elulugu

Ta sündis hernhuutlikus peres. Aastatel 1921–1926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis. Aastal 1926 astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda. Ta õppis klassikaliste keelte (heebrea, kreeka ja ladina) ning teoloogia ainete kõrvalt veel semiidi keeli, psühholoogiat, antiikkirjandust ja assürioloogiat.

Uku Masing kuulus Akadeemiliste Usuteadlaste seltsi.

Juba koolipõlves avaldas ta luuletusi, tõlkeid, arvustusi ja esseid ning mitu teaduslikku tööd. Vana Testamendi uurimustest on 1928. aastasse dateeritud “Jiptahi tytar” ning esimese auhinna saanud võistlustöö “Kas nõuab Deuteronoomium kultuse tingimatut tsentralisatsiooni või lubab ta kultuspaiku ka väljaspool Jeruusalemma?”. 1930. aastal sai ta auhinnatud töö eest “Das Verhältnis der Elihureden zu den übrigen Reden des Buches Hiob” ülikooli lõpetamisel magistrikraadi.

1932–1933 oli ta välismaine stipendiaat Saksamaal algul Tübingenis, hiljem Berliinis. Ta täiendas end etiopistikas, arabistikas, judaistikas, Vanas Testamendis, sumeroloogias, assürioloogias ja muudel aladel, õppis indiaani, polüneesia jt. keeli.

1933. aasta sügisel hakkas ta Tartus professor Alexander von Bulmerincqi kõrval õpetama semiidi keeli ja Vana Testamenti. Tema tähtsamad teadustööd 1930-ndail olid heebrea mõistet JHWH käsitlev “The Word of Yahweh” (1937) ja kaheköiteline doktoritöö Vana Testamendi lühimast prohvetiraamatust Obadjast.

1935 ilmus esimene luuleraamat "Neemed vihmade lahte", mis äratas kohe kriitikute seas tähelepanu. Masing kuulus Arbujate hulka. Pärast Teist Maailmasõda on ta raamatud ilmunud peamiselt välismaal. Sellegipoolest on ta oma luulega mõjutanud eriti 1960-ndate noori eesti kirjanikke.

1946–1964 oli ta EELK Konsistooriumi teaduslik sekretär ja Usuteaduse Instituudi (Usuteadusliku Kõrgema Katsekomisjoni) õppejõud. Ta pidas loenguid Vana Testamendi ja usundiloo alalt (budismist, juudi müstikast).

1970-80. aastatel tegi Masing kaastööd rahvusvahelistele folkloristika väljaannetele soome-ugri, samojeedi, kaukaasia muinasjuttude kohta, ta on üks 12-köitelise “Enzyklopädie des Märchens” kaasautoreid.

Abikaasa: Eha Masing, õde: Agnes Saag, Evald Saagi abikaasa.

Looming

Suur osa Uku Masingu loomingust jäi nõukogude okupatsiooni ajal käsikirja, kuid levis laialdaselt omakirjastuslikul teel. Seetõttu ei pruugi alljärgnevatel ilmumisaastatel olla seost kirjutamise ajaga.

Teaduslikud teosed ja esseistika

  • 1995 "Budismist"
  • "Usundiloo mõttest"
  • 1995 "Pessimismi põhjendus"
  • 1995, 1998 "Eesti usund"
  • "Keelest ja meelest"
  • 2002 "1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult"
  • 1993 "Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt"
  • 1998 "Meil on lootust"
  • 1996 "Mälestusi taimedest"
  • 2000 "Üldine usundilugu"
  • 1999 "Eesti vanema kirjakeele lood"
  • 2004 "Keelest ja meelest. Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust" ("Akadeemias" 1989 järjejutuna)
  • 2004 "Polüneesia usund"
  • 2004 "Gudea ja Hoosea"
  • 2004 "Rahast ja võimust"
  • 2004 "Georg Müller"
  • 2004 "Kurtes Taevaskoja varisevat kallast


Luule


  • 1935 "Neemed vihmade lahte"
  • 1959–1963 "Saadik Magellani pilvest"
  • 1956 "Džunglilaulud"
  • 1974 "Udu Toonela jõelt"
  • 1985 "Kirsipuu varjus"
  • 1988 "Ehatuule maa"
  • 2002 "Hannolaul"
  • 2002 "Unenägija tessaraktis"
  • 2004 "Lohe vari"
  • 2004 "Piiridele pyydes"
  • 2004 "Hurtsik lammutaks enda"
  • 2004 "Surija Sandiristilt"
  • 2004 "Rubaiid"
  • 2004 "Tarbetud õpetussalmid"

Kaastööd ajakirjadele: Usuteaduslik ajakiri, Emakeele Seltsi aastaraamat, Keel ja Kirjandus, Communio Viatorum jt.

Proosa

  • 1989 "Rapanui vabastamine"

Kirjandust Uku Masingu kohta

  • Arne Hiob „Uku Masingu religioonifilosoofia põhijooned“. Tartu Ülikooli Kirjastus 2000
  • Ilmar Vene "Trotsija. Katse mõista Uku Masingut". Ilmamaa, Tartu 2001
  • Lauri Sommer "Mõnest Uku Masingut kujundanud jõujoonest. Ekstaasi ja teksti suhe" – Looming 2001, 4–6
  • Lauri Sommer "Uku Masingu käsikirja "Saadik Magellani pilvest" (1959-1963) vaimne, ajalis-ruumiline ja elulooline taust"