Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Usk ja võitluskunstid

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Shaolin quan -0.jpg
Shaolin Temple92c.jpg
Shaolin Temple-fighters.jpg
Shaolin quan -0jilongfeng.jpg
Shaolin Temple 2.jpg
Shaoli-monk.jpg
Shaolin-temple-children1.jpg
Shaolin Temple tshi-yan-jia.jpg
Shaolin Temple 40.jpg
Shaolin quan -0kalligrafia1.jpg

Peaaegu kõikide maailma võitluskunstide õpetustest võib leida usuga seotud elemente. Ilma usulise sekkumiseta võitluskunste on vähe ja enamus neist kasutab sõna ‚usk’ asemel sõna ‚filossoofia’.

Sellegi poolest võtan käsile võitluskunstid, kus usk mängib suuremat rolli ja mille usk on loonud. Maailma võitluskunstide tsentriks on kindlasti Aasiamaad.

Kõige klassikalisem sealne usuline võitluskunst oleks Kung Fu (Gong Fu), konkreetsemalt Shaolini Kung Fu.

Shaolini võitlusmungad on maailmakuulsad, aga siiski püüavad nad rõhutada oma nimetuses ‚munga’ osa, sest Shaolin on siiski klooster. Shaolini klooster ehitati india munga Batuo (Fotuo) auks.


Klooster sümboliseeris budismi sisserännet hiinasse.Võitluskunstid olid sealkandis tuntud juba varemning shaolini mungad hakkasid usulise tegevuse kõrvalt ka füüsilisi treeninguid tegema.

Alguses polnud nende munkade oskustase kõrge, sest usulised tegevused ja füüsiline treening olid mõlemad eraldatud üksteisest rangelt.

Keegi ei julgenud ka neid siduda, sest ei tahetud usku solvata.

Kõik see muutus, kui shaolini kloostrisse tuli bodhidharma Damoor Tamo (Puti Damo), kes õpetas munkadele mediteerimist, joogat ja nende kasutamist võitluskunstides.


Ta sidus usu tihedalt väekunstiga ja pani nad üksteisest sõltuma, moodustades Tao.

Tema õpetusest sai üleüldine usund nimega Zen Budism. Arvatakse, et Damoor Tamo õpetused on aluseks kõikidele hilisematele hiina võitluskunstidele.

Tamo õpetuste kõige madalamaks tasandiks oli sisse hingamine ja välja hingamine mõnikord on hingamine konkreetselt välja jäetud, aga asendatud rütmiga. Õpetus seisnes korrapärases hingamises ja kaksikhingamises (korraga nii sisse kui ka välja hingamises).


Kui kujutada hingamist Yin-Yang-kujutisel, siis Yin oleks kui sisse hingamine ja Yang kui välja hingamine.

Nad peaksid olema tasakaalus ja osaliselt peaksid mõlemad mõlemat sisaldama. Zen budismisinimene peab alati peale välja hingamist surema.

Seda arvestades pidid võitlusmungad alati hoidma rütmi korrektsena, et mitte valel ajal surra.

Praegu tundub see absurdne, aga shaolini mungad peavad väga oluliseks õigel ajal oma liigutuste tegemist, vastavalt hingamisele.

Keegi väljaspool shaolini ei oska seda hästi seletada, et miks nad seda usuvad, aga on väiteid, et sissehingates on surm tõenäolisem.

See tähendaks põhiliselt seda, et kui munk saab surmava löögi täis kopsudega, siis on ta surnud, aga kui tühjadega, siis on tal veel lootust elule.


Paljalt see tundub nagu tähendusetuna, aga kui mängu võtta veel au ja väärikus, siis tundub kõik loogilisena: Kui inimene sureb peale välja hingamist, siis on ta surnud suurema põhjusega(antud juhul kõvem hoop), kui need kes on surnud täis kopsudega.

Ma kahtlen sügavalt, et see nii on, sest mulle on jäänud mulje, et Zen budistid just au ja väärikust nii väga ei otsi. Seega tempeldaksin selle osa seletamatuks – paljud asjad usus on seletamatud.


Enda kogemustest tean, et korrektne hingamine (vastavalt tegevusele) annab mõningatel juhtudel tegevusele hea panuse juurde.

Näiteks pikamaa jooksus on hea hoida sama hingamisrütmi algusest lõpuni ja samas ka ainult hingamisele keskenduda.


Võitluses pole ma saavutanud kunagi veel korrapärast hingamist.

Selles on väga raske keskenduda hingamisele, kui liigutused peavad olema kiired ja täpsed.

Võib küll keskenduda korrektsele hingamisele, kui vastane on paar-kolm meetrit eemal, aga tema esimese sammu puhul läheb kõik sassi ja segaseks.

Rääkimata veel löökidest, mille väljasaatmistel lähevad kopsulihased rinnalihaste tõttu täielikult krampi löögi ajaks.


Seda peetakse võitluskunsti juures oluliseks nõrkuseks ja paljud on seda lahendanud, õpetades löögi ajal karjuma, et hingeteed oleksid vabad.

Piisavalt kaua mediteerides, kaovad hingamishäired ja ebakorrapärasused ära. Mõned meistrid väidavad, et nad hingavad oma elu lõpuni samas rütmis. Natuke sügavamale tungides leidsin, et konfutsionistid peavad kah rütmi väga tähtsaks.

Nende sõnul baseeruvad väga paljud asjad hingamisel ja rütmil. Taoismis ja teistes usundites pole hingamist niimoodi rõhutatud.

Tamo õpetuste teine tasand seisnes Tao õpetamisest.

Ta õpetasmunkadele nägema kõikjal Taod, õigesti määrama Yin’i ja Yang’i (näiteks: Mediteerimine ja füüsiline treening, vastupidavus ja löögijõud, mina ja vastane). Tänapäeva treeningutes kasutatakse tihti harjutuse määramist Yinja Yang kaudu.

Raamatus „Treeningmeetodid seitsmekümne kahes shaolini kunstis” on iga harjutus jagatud konkreetselt Yin või Yang alla.

See ei tähenda aga, et oleksid kahte tüüpi harjutused: mediteerimine ja füüsiline treening.

Yin alla näiteks käivad kõik vastupidavuse, kiiruse ja tasakaalu harjutused. Yang alla aga löögitugevuse ja ka mõned kiiruse harjutused. Iga harjutuse kirjelduse lõpus on rõhutatud, et mõlemat tüüpi harjutusi peab valdama, sest muidu on oskused tasakaalust väljas ja inimene, kes valdab enamuses vaid ühte tüüpi oskusi, ei suuda neid praktiseerida.

Lihtne näide: Mees tõstab kappi, kui tal on käed tugevad,aga sõrned nõrgad, siis libisevad käed mööda kapi serva üles ja kapp ei liigu.

Kui aga sõrmed tugevad ja käed nõrgad, siis hoiab mees raudse haardega küll kapist kinni, kuid tõsta ei jõua.


Kui aga mees, kellel on keskmise tugevusega käed ja keskmise tugevusega sõrmed, siis tõstab ta kapi sinna, kuhu tahab Tamo kolmanda tasandi õpetus on seotud nn. Tao keskmisega.

See õpetus ei ole üldse klassikalises Zen õpetuses sees, võibolla on selle keegi hiljem välja mõelnud või on see taoismist või mõnest teisest usundist tulenev. See õpetus seisneb Yin-Yang kujutise kiirel keeramisel.

Must ja valge kogu saavad kokku üheks, halliks. Kujunditega kirjeldatakse seda kui vastupidavuse ja löögijõu sulandumist väeks, minu ja vastase sulandumist võitluseks.

Usu kirjeldustes on see tihti välja jäetud, aga võitluskunstides on selline termin nagu keerutuskunst väga oluline.


Esmasel pilgul võib mulje jääda nagu see oleks kunst, kus keerutad vastast ja siis heidad ta kaugele, aga tegelikult hõlmab see kunst võitluse käiku.

Samastatud on Yin-Yangi kujutist ja võitlust. Kui käsi alguses kujutise keerlema lükkab, siis ta võtab hoogu ja lükkab.

Peale lükkamist on kujutise keerlemiskiirus kõige suurem ja see langeb tasapisi. Sama on õpetuse järgi võitlusega. Võtan enne võitlust hoogu ja kohe alguses üritan vastast võita maksimaalse kiiruse ja jõuga.

Ajapikku kiirus ja jõud vähenevad. Seda seletaksin eelkõige väsimisega, aga õpetus ütleb, et ka imelühike võitlus koosneb kiirest tõusust ja nullini langemisest. Seda ette kujutada on natuke raske.

Seda õpetusena võtta on veelgi raskem, sest pole sõnastatud seda, mida täpselt tegema peaks. Mõnes võitluskunstis on sujumine vastupidine: algul vaikselt ja pärast kõvasti.

Ma ise seletaks seda jälle kasutades Tao’d.. Ma arvan, et kui need on õpetuse tasandid, siis asetsevad nad üksteise peal.

Võitleja, kes alguses vaid ründab ja lõpus hakkab vastase löökide kaitsmisele keskenduma oleks kui Yin ja võitleja, kes alguses keskendub energia kokkuhoiule ja vastase löökide kaitsmisele ja hiljem alles ise löömisele oleks kui Yang. Võitluses moodustaksid nad Tao, perfektse võitluse.


Sellist taktikat kasutatakse, kui teatakse, et vastase oskused on ülimalt sarnased enda omadele, selleks, et võit tuleks ülekaalu, mitte vigade tõttu. Kolmanda tasandi õpetus on kauge, paljud ei saa sellest aru ja kui keegi saab, siis saab ta erinevalt, kui teised.

Mina olen asjast just nii aru saanud ja minu elus on selline arusaam paljugi mulle kaasa aidanud.

See on aidanud mul leida nn. ‚keerlevat taod keerlevast taost’. Ei tohiks seda õpetust liiga palju seostada eelmisega, sest näite põhiselt: tao tasakaal muudab mehe kappi tõstma, aga tao hall kirjeldab kappi ja meest, kes seda tõstab ja seda energiat, mis antud olukorras liigub.

Kui tasandeid ette kujutada puuna, siis esimene oleks kui juurestik, teine kui tüvi ja kolmas kui tüvi enne hargnemist. Neljas tase oleks kui oksade tase. See omakorda laieneks haru oksade tasemele ja lõpuks lehtede tasemele.

Ettekujutus järgnevatest tasemetest on juba varakult olemas, sest need kõik baseeruvad esimesele kahele või kolmele.

Nendes on usk seotud vaid detailides ja eraldi vähesel määral vaid. Kõik shaolini mungadtreenivad ennast esimese kolme tasandi järgi põhiliselt.

Need on kui treeningpunktid. Samas aga sobiksid need kolm punkti ka usulisteks eeskirjadeks ja paljultki nad on (Esimest tasandit seotakse usuliselt paljudel juhtudel elu endaga ja eriti rütmilist edasiminekut nirvaana poole).


Paljud teised võitluskunstid põhinevad samadel alustel, näiteks jujitsu, muay thai ja paljud teised.

Võitluskunstid nagu karate do ja taekwondo põhinevad eelkõige filossoofiatel, mis on tegelikult väga sarnased just nendele õpetustele. Neid saab ka põhimõtteliselt usuks pidada. Ka tavalises poksis võib leida seoseid usuga.

On selgelt näha, et usk ja võitluskunst moodustavad võitleja tao: nad on tasakaalus ja mõlemad sisaldavad üksteist ja on üksteisest sõltuvad.

Tekkis küsimus: Kas saab ühte teise alla suunata? Kas usk on osake võitluskunstist või on võitluskunst osake usust? Kuidas selgitada seda, et usk on osake võitluskunstist?

Paljud võitluskunstid omavad harjutusi, mis on seotud usuga, näiteks mediteerimine.

Samas aga on usk tavaliselt palju suurem asi, kui võitluskunst ja tema suunamine võitluskunstide alla oleks võibolla isegi usu solvamine, sest usk koosneb rohkematest elementidest, kui on need, mida kasutatakse võitluskunstides endis.

Kui aga võitluskunst oleks osake usust, kuidas seda siis selgitada? Kui näiteks võtta Shaolini mungad, siis neil tõesti on võitluskunst osake usust. Nad treenivad ja palvetavad vaheldumisi.

Treening on neil igapäevase elu osa. Samas aga, kas kõik mungad tegelevad võitluskunstidega ka seal? Ma olen kindel, et on shaolini munkasid, kes ei tegele võitluskunstidega.

Sama on ka invaliididega. Selgitused viisid arutelu sinna, et saab järeldada, et võitluskunstid ja usk oleksid kui Yin ja Yang taol. Nad on peaaegu vastandid esimese pilguga ja samas sisaldavad nad natuke üksteist.

Mis aga on see hall, mis tekib Yin-Yang keerutamisel? Võibolla on see munga elu või elustiil.

Järgmine küsimus tuleneb kõikidest õpetuste tasanditest: Kui munga elu oleks Yin, siis mis oleks Yang ja mis oleks see hall, mis tuleb selle Yin-Yang’i keerutamisel?

Ma pole sellele veel varem mõelnud, kuid ma teen seda ja ma olen kindel, et ma leian vastuse, mis mulle meeldib.


Karl Erik Piirimees - Kasutatud kirjandus (Ei sisalda kõike) Raamatud: Bruce Lee – Hiina Kung Fu: Enesekaitse filossoofiline kunst (Bruce Lee – Chinese Gung Fu: The Philosophical Art of Self Defense) Justin Frost & Ted Wong – Draakoni Jõud (Justin Frost & Ted Wong – The Power of The Dragon: Develop Strenght Bruce Lee’s way) Pavel Kastl – Väekunstide saladused (Pavel Kastl – The Secrets of Fight) Lam Sai Wing – Tiet Sin Kuen; Fu Hok Seung Ying Kuen; Gung Gee Hook Fu Kuen Jin Jing Zhong - Treeningmeetodid seitsmekümne kahes shaolini kunstis (Jin Jing Zhong – Training Methods of 72 Arts of Shaolin) Uwe Schenk – Shaolini kogumik 1-9 Lisaks veel hulk veebilehekülgi, milleni saab jõuda kasutades google’is sõnu: Shaolin, Kung Fu, Gung fu, Kuen, Martial arts, figth,- religion,