Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Usu sümbolid

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Akshobja ngu.jpg
Dalailama-13 lg.jpg
Gyantse-kumbum ph.jpg


Igal usundil on kolm osa: filosoofia, mütoloogia ja rituaal. Filosoofia selgitab vastava usundi põhiolemust.

Mütoloogia seletab sedasama suurmeeste legendaarsete elulugude ja imetegude kaudu.

Rituaal annab filosoofiale veelgi konkreetsema vormi - rituaal on tegelikult reaalsuse tasandil teatraalse legendina etendatud filosoofia.

Rituaal on igas usundis vältimatu, sest enamus meist ei mõista abstraktseid vaimseid mõisteid enne, kui pole ise vaimselt kasvanud.

Inimesed arvavad, et nad suudavad kõike, aga tegelikult peavad nad sageli möönma, et abstraktsed mõisted on tõesti veidi keerulised.

Just sellepärast on sümbolid vajalikud. Me ei saa hakkama ilma sümboliteta, kui soovime midagi selgitada.

Juba iidsetest aegadest peale on kõik usundid kasutanud sümboleid. Sümbolid on vältimatud ka mõtlemisel, sest sõnad ise on mõtete sümbolid.

Tegelikult võib kõike universumis võtta kui sümbolit.

Kogu universum on sümbol,

Ususümbolid on kujunenud iseenesest - nad on loomuomased.

Kuidas muidu selgitada seda, et mõningad sümbolid tähistavad kõikjal üht ja sama. Võibolla arvavad paljud, et rist sai ususümboliks seoses ristiusuga.

Tegelikult oli rist ususümbol juba enne Kristust, enne Moosest, enne kui veedad kirjutati, enne igasugust kirjaoskust.

Juba asteegid ja foiniiklased kasutasid risti tule ja ususümbolina. Näib, et see on olnud tuttav kõigile rassidele..

Teine laialt levinud sümbol on ring. Kõige levinum sümbol on aga svastika, haakrist.

Mõnda aega arvati, et seda levitasid üle maailma budistlikud jutlustajad, aga hiljem selgus, et haakrist oli tuntud juba sajandeid enne Buddha sündimist.

Ka vanad babüloonlased ja egiptlased kasutasid seda. (Soome laplased on läbi aegade pidanud haakristi õnne märgiks - tõlk. märkus).

Järelikult võime uskuda, et need sümbolid ei ole tekkinud inimestevahelise kokkuleppe tulemusel.

Nende levikul peab olema muu põhjus.

Nad on äratanud inimmeeles mingi assotsiatsiooni.

Ka keel ei tekkinud inimeste omavahelisel kokkuleppel, et teatud sõna tähendab teatud asja.

Pole kunagi olnud asja ilma vastava sõnata või sõna ilma asjata.

Asjad ja sõnad on oma loomu poolest lahutamatud.

Asju väljendavad sümbolid võivad olla nii heli- kui värvisümbolid.helisümboleid. Iga meeles mõlkuva mõttega seostub kindel kujund.

Vana-india filosoofias nimetatakse seda seost N~aama-Rupa - nimi ja vorm.

Niisiis - nagu keelt, nii ka ususümboleid ei saa luua inimestevahelisel kokkuleppel.

Maailma rituaalsed sümbolid kajastavad inimkonna mõtlemist ja vaimset taset.