Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Uurimus Vana India iidsetest religioossetest süsteemidest: jooga

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Krishna titt.jpg
Jooned laubal.jpg
Guru-poodiumil.jpg
Meditation-00.jpg
Sadhu-paljas.jpg
Meditation-as.jpg
Sadhu con bici.jpg
Meditation image 400 w.jpg
Sadhu-11.jpg
Meditation68.jpg
Sadhu beard.jpg


Ületa ennast, ära lase endal vajuda. Parim sõber endale oled sa ise Ja ise oled endale ka ainus vaenlane ‘ Bagavad-Ghita ’


Kõikides suurtes usundites räägitakse vaimsest teest, mida mööda kulgedes võib inimene jõuda täiuslikkuseni.

Erinevad usundid on sellele teele andnud erinevaid nimetusi, ent tee, mida nad silmas peavad, on kaheldamatult üks ja sama.

Kuidas seda teed leida?

Kõik kulgevad mööda sama teed, ometi ei saa keegi oma kaaslasi sel teel edasi kanda — igalühel on individuaalne tee, millel areneda saab vaid omal jõul.

See tee on tema enda sees ja mida kaugemale ta areneb, seda sügavamale oma sisemusse ta liigub.

Tõmbudes oma taju sügavustesse, leiab inimene jõud ja võimed, mida ta asub rakendama välises maailmas, tegutsedes õiglaselt ja hästi.

See tee viib lunastuse, suure rõõmu ja täiusliku rahuni. Otsingute siht on sinus endas. Käesolev töö vaatleb teed, mida vabanemisele jõudmiseks pakub joogasüsteem.

Joogast rääkides tuleb teha vahet kahel sõnakasutusel. Mõiste ' jooga ' tähistab nii üldisemat kui kitsamat süsteemi.

‘Esiteks võib see sõna märkida mis tahes vaimset tegevust, mille eesmärgiks on ühenduse saavutamin absoluudiga – nii on võimalik rääkida näiteks budistlikust, kristlikust ja džainistlikust joogast ning samamoodi ka hinduistlikust joogast.

Teiseks on jooga nimetus, mis anti ühele hinduistlikule fiosoofia-koolkonnale arvatavasti juba veedade ajal’1

Siinkohal leiab käsitlemist jooga kui iidne hinduistlik filosoofia-traditsioon.

‘Sõna ‘jooga’ tuleb sõnast yui (loe judz), mis tähendab ‘kokku siduma, ühendama’.

Selles mõttes on jooga harjutamise eesmärgiks inimese individuaalse vaimu ühendamine suurema, jumaliku vaimuga (Ishwaraga) ehk kogu inimkonna ülihingega. See tähendab samal ajal ka seda, et need kaks on üksteisest eraldi, väline sisemisest, “maine” eraldi vaimust.’

2 Sanskriti keeles tähendab sõna 'yoga'sidet või iket. Joogapraktika eesmärgiks on ikke purustamine. Ikkeks on meeleline maailm, lugematud uues kogemused ja elamused, mis meieni meelte vahendusel jõuavad.

Samas tähendab 'yoga'ka sidet oivalise, jumalikkusega3. See on side, millest tuleb kinni hoida ja kogu joogapraktika eesmärgiks on selle sideme tugevadmine.

Nii hindu kui buda traditsioonides on saavutada kõrgeim teadlikkus ja seda on võimalik teha just läbi sideme oivalisusega.

Jooga eesmärgiks on mokša (hinduismis ja džainism-is nimetatakse nii) ehk nirvaana ( budism-is nimetatakse nii), see tähendab vabanemine ehk vaimne valgustumine ehk taassünni-ahelast pääsemine.

Selle saavutamiseks käsitleb jooga süsteem reaalsuse teadvustamise eri tasandeid ja nende saavutamise meetodeid, mille varal on võimalik ületada loogilisi vasturääkivusi ja ühitada vastandlikke käsitlusi.



Jooga läänemaailmas


Jooga on Läänemaailmas laiemalt tuntud vähem kui sada aastat.

Ehkki brittide võim kehtestatakse Indias juba 1852. aastal, avati esimene joogakeskus alles 1920-ndatel Sri Aurobindo poolt Pondicherrys.

Sellest ajast algab ka joogasüsteemi laiem tutvustamine läänemaailmale.

Alguses suhtuti temasse skeptiliselt, kuid tänaseks on jooga rakendatud ka ortodoksse meditsiini teenistusse, näteks kasutatakse hatha-jooga asanasid taastusravi puhul.

Suurt osa süsteemi populariseerimisel mängis läinud sajandi keskel alguse saanud New Age liikumine, samas on kujutlus, mis joogast nende õpetuste põhjal jääb ühekülgselt kehakeskne.

Jooga eesmärgiks peetakse sageli vaimu ja keha tasakaalu viimist erinevate füüsiliste harjutuste ja tehnikate abil, nagu hingamise kontroll, meditatsioon ja emotsioonidest ülesaamine.

Seda jooga haru, mida läänes pars pro toto põhimõttel kogu joogatarkuseks peetakse, nimetatakse Indias hatha-joogaks.

Suurem osa definitsioone Lääne kirjanduses viitabki hatha-joogale, näiteks: ‘JOOGA: teadvuse arendamine kehaasendite ja hingamise kaudu.

Põhineb hinduism-i filosoofia-l, mis käsitleb hinge rändamisest vabanemise mooduseid’5

Kes uurivad jooga kohta käivat kirjandust sügavamalt, avastavad, et jooga ei tähenda ainult jala kaela taha panemist ja muude veidrate harjutuste sooritamist.

Jooga all mõistetakse idamaades kogu inimese olemust hõlmavat vaimset distsipliini, mis ühe, suhteliselt kitsa haruna hõlmab ka füüsilisi harjutusi. ENE-s defineeritakse joogat:

India traditsioonilise maailmakäsitluse põhimõisteid, väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist senise teadvusseisundi ületamiseks ning teatava ideaalse seisundi (brahmaniga samasuse, nirvaana) saavutamiseks.

Seda taotletakse kastiomase rituaali ja kohuse (dharma) järgse tegutsemisega (karma-jooga), andumusliku usuga jumalasse (bhakti-jooga) ja teadmistega (džnjaana-jooga).

Keha ja psüühika toimimise korrastamiseks on arendatud harjutuste süsteem (hatha-jooga), mida käsitleb “Hathajoogapradiipika” (u. 650).’6

Kuus filosoofilise mõtte suunda

Varemvalitsenud brahmanismi vastu tõusis V sajandil e.Kr. hulk usulisi protestiliikumisi.

Neist eraldusid iseseisvateks religioonideks budism ja džainism, mis ei tunnista veedade jumalikku päritolu.

Eraldumisega kaasnenud filosoofiise ja kriitilise mõtte perioodil kujunesid välja kuus mõttesuunda.

Kõik kuus pakuvad erinevaid lunastusteid või süsteeme vabanemiseks ning tunnustavad veedasid. Joogasüsteem on üks neist traditsioonidest.

Võrreldes varasemate süsteemidega on kriitika ja analüüs hõivanud traditsooniliselt poeesiale ja religioonile kuulunud koha.

Kõik kuus omavad metafüüsilist süsteemi ümbritseva maailma seletamiseks ja pakuvad välja tee lunastusele. Nimetatud kuus süsteemi on:


1. Vaisesika


2. Nayana


3. Samkhya


4. Jooga


5. Purva mimansa


6. Vedaanta

Süsteemid täiendavad teineteist. Indias vaadeldakse neid kui evolutsiooniketti või ühtsama järkjärgult arenevat süsteemi.

Nad moodustavad terviku ja seega on ühe mõistmiseks kasulik omada teatavat ettekujutust ka teistest.

Järgnevas annan enne joogasüsteemile keskendumist lühikese kokkuvõtte ka ülejäänud viiest süsteemist.

  • Vaisesika on süsteemidest varaseim ja kujutab endast looduse analüüsi. 'Visesa'tähendab eripära.

See süsteem uurib maailma eripärasid, keskendudes eelkõige tunnetamatutele hingedele ja aatomitele, kus usutakse asuvat tõeline individuaalsus.

Usutakse, et on kuus kategooriat objekte, millest inimesed on võimelised mõtlema ja mille osas teadmisi omandama.


  • Nayana arutleb selle üle, kuidas meeleandmetest saavad teadmised.

Teadmisi saab nayana järgi omandada kas intuitsiooni (pratyaksa), tuletamise (anumana), võrdlemise (upamana) või suulise tunnistuse (sabda) teel.

Usutakse, et meelte kaudu saame teavet kahel viisil: determineeritult (savikalpha) ja mittedetermineeritult (nirviklpka).


  • Samkhya kujutab endast reaktsiooni Upanishaadide idealistliku monismi suhtes.

Usutakse mateeriasse ja individuaalsete hingede lõputusse paljususse, mis ei ole maailmahinge emanatsioonid.

Põhjust ja tagajärge nähakse sama asja kahe olekuna. Samkhya järgi jaguneb maailm ja inimelu vaimseks ja materiaalseks.

Inimese tõeline vaimne olemus on eksituse tõttu seotud materiaalsega. Seetõttu inimene ei tunneta oma õiget olemust.

Vabanemine tähendab inimese hinge vabakspääsu mateeria takistavatest ahelatest.

Samkhya on ühtlasi ateistlik õpetus, sest see ei kõnele jumalustest ega õieti ka teistest vahenditest, mille abil vabanemiseni jõuda.


  • Purva mimamsa eesmärgiks on kohustuse (dharma) kindlakstegemine. Tegu ei ole filosoofilise süsteemiga, ehkki neile leidub vihjeid.

Usutakse maailma reaalsusesse ja hingede individuaalsusesse.

Põhjuse-tagajärje suhe läbi apurva põhimõtte on põhiline valdkond, millega puva mimamsa tegeleb (apurvat mõistetakse seosena teo ja tagajärje vahel).

Usutakse tunnetuse, meeleandmete õigsusesse. Tõde peetakse iseenda garantiiks.

Varasemates kirjutises Jumalasse ei usuta, hilisemad juba tunnistavad tema olemasolu.


  • Vedanta esindab hinduismi ametlikku filosoofiat. Usutakse, et üksnes brahman on on tõeline ja kogu nähtuste maailm on vaid pettekujutlus.

Kui inimene saab jagu teadmatusest ja tunnetab oma ühtsust brahmaniga, lõpeb karma ja piinarikas sansara katkeb.

Mokšani jõudminseks on kolm vabanemisteed:


1. Teadmiste tee (džjaanamarga), kus mh. Upanišaade uurides saavutatakse mõistuspäraselt teadmine, et atman on brahman.

1. Tegude tee (karmamarga) tähendab õiget rituaalset ja moraalset tegutsemist, kohustusi, tegusid ja ohvreid.

Kui esimene tee kasutab vahendina mõistust ja tunnetust, siis siin vabanetakse töö kaudu: ‘Tööta pidevalt, kuid hoidu kiindumast töösse.’ 2. Armastuse tee (bhaktimarga) tähendab jumalusele andumist ja jumaldavat armastust tema vastu.

Objektiks võib olla mõni personifitseeritud jumalus, keda kujutatakse armuliku lunastajana.

Bhakta (bhaktiga tegeleja) võib algul kasutada maise armastuse keelt, väljendades oma armastust jumaluse vastu, kuid kõrgemal astmel öeldakse see olevat: ‘kõrgema armastuse teadus.’


Jooga süsteem

Jooga praktiseerimine tähendab keha, meele ja hinge puhastamist ja nende ettevalmistamist õndsuse nägemiseks

Radhakrishna7

Jooga tekkeaeg ei ole täpselt teada. Selle juured arvatakse ulatuvat aega enne aarialaste vallutusi 3000 a. e.Kr. Joogast räägitakse muuhulgas veedades, upanišadides ja Bhagavadgitas.

‘Vana-India tekstides on joogat mainitud 9-8. saj-st e.m.a.; keskne on selle käsitlus nt. “Bhagavadgitas”.

Kitsamas tähenduses on jooga india traditsioonilise fiosoofia süsteeme (...), mille sõnastas Patanžalile omistatav “Jooga-suutra” (u. 400).’8

Otseselt jooga koolkonna rajajaks peetakse umbes a. 200 e.Kr. elanud Patandžalit, kes formuleeris teoses ‘Jooga-suutra’ joogasüteemi põhialused kirjeldades oma müstilises õpetuses kaheksaosalist teed9, mis pidi vabastama mõistuse aistingute mõju alt.

Patandžali järgi on jooga tee, mis viib vabanemisele ja ühendab jumalaga.

‘Vanim süstemaatiline tekst on Išvarakrišnale (4.saj) omistatav ‘Saankhjakarika’.(..) Saankhja olemis- ja tunnetusõpetusele rajas oma enesearenduse meetodid jooga, mille vaated sõnastas Patandžali ‘Joogasuutras’ (arvat. 1. saj. e.m.a.).’10

Jooga aluseks on samkhya dualism, kahesus. Jumala olemasolu tunnustatakse, kuid Jumala roll süsteemis pole krestomaatiline.

Ei usuta, et Jumal oleks looja või autasustaja või karistaja, samuti ei peeta Jumalaga üheks saamist eesmärgiks.

11 Jumalat nähakse ühena hingedest, mis põhimõtteliselt ei erine teistest muu poolest, kui et ta on pidevas ühenduses mateeria kõrgeimate ja ülimate vormidega.

Just see side, mis on tugevam kui ülejäänud hingedel, annab Jumalale ülima võimu, tarkuse ja headuse.

Et kuus teooriat üksteist täiendavad, võib joogat pidada samkhya teooria praktiliseks täienduseks.

Jooga erineb samkhyast põhiliselt vaimse distsipliini oluliseks pidamise poolest.

Radža-jooga eesmärgiks on saavutada teadvuse madalamate tööriistade valitsemine inimese kõrgeima printsiibi, tema tahte, abil.

Madalamateks tööriistadeks on meie füüsiline keha, millega seostub vitaalne ehk eeterlik teisik ning mentaal-emotsionaalne ehk teadvuse mõtlev ja tundev osa.

Nii tähendab madalamate tööriistade valitsemine tegude, tunnete ja mõtete valitsemist. Tunded ehk emotsioonid sisalduvad meie loomuses.

Inimese kõrgemaks teadvuseks peetakse seda meie olemuse osa, mis on seotud abstraktsete ideede, avarate terviknägemuste ja selgelt-mõistmisega (arusaamisega).

Niisamuti nagu on olemas madalam mõtte–tunde duaalsus, on olemas ka kõrgem duaalsus, milleks on valgustunud meel.

Selles astub mõistuse asemele puhas meel ja tunnete ehk emotsioonide asemele tuleb inspiratsioon, valgustumine, mõistmine.

Sellest valgustunud meelest kõrgemal on tahe, mitte põikpäise ja kapriisse lapse kangekaelne tahtmine või mõne despoodi või võimukandja meelevaldne tahtmine, vaid väga tasakaalustatud vaimu liikumapanev jõud, mis püüab saavutada oma eesmärki rahuliku järeleandmatuse ja kindlusega.

Joogaõpetusest rääkides on oluline käsitleda joogakäitumist, keha eest hoolitsemist, kontrolli hingamise üle (pranayama), kontrolli aistingute üle (pratyahara) ja mediteerimist (dhyana ehk tähelepanu fikseerimine, dharana ehk mõtisklus, samadhi ehk kontemplatsioon).

Seda kolmeetapilist meditatsiooniprotsessi nimetatakse sanyamaks, mida sageli tõlgitakse sõnaga ‘tasakaal’. Sõnasõnalt tähendab see ‘kooshoidmist’.

Jooga liigid

Joogaõpetus sisaldab mitmeid suundumusi: ‘džaanajooga, mis kasutab oma eesmärgi saavutamiseks meditatsiooni; raadžajooga, mis tegeleb mõtisklusega brahmani üle; hathajooga, mis kaustab kehaasendeid (asanad) keha ühendamiseks meeltega ja vaimseks arenguks.’12 Teadmiste joogat (nimetatakse ka mantrajoogaks), tegude joogat (karmajooga, töö kui spirituaalne tegevus) ja armastuse joogat (bhaktijooga ehk pühendumiste distsipliin), milles kasutatakse jooga vahendeid vabanemise poole püüeldes samamoodi, nagu eespool kirjeldatud Vedanta kolmes vabanemistees. Mantrajooga kasutab mediteerimiseks mantrasid ehk pühasid silpe. Mantra tähendab sõna või fraasi, mis mõjutab vaimu, kui seda lakkamatult korrata või sellele pidevalt keskenduda.

Mantrad on olulised ka mediteerimisel, aidates keskenduda. Mida enam mantrat kasutada, seda võimsamaks ta muutub. Ilmselt vanim mantra on OM13 (vahel kasutatakse ka kuju AUM), tegu on püha silbiga, millega alustatakse hinduistlikke jumalateenistusi ja palveid. Sanskritikeelne Gayatri-mantra on üleüldine hindude poolt kasutatav appihüüe:

"Om tat savitur varenyam

bhargo devasya dhimahi

dgiyo yo nah pracodayat."

Joonis 1 mantra om graafiline kujutis, hinduismi sümbol

Tõlkes võik see kõlada: ‘Me mõtiskleme Universumi jumalikust valgusest. Juhtigu ta meid mõistmiseni!’

Mantrasid kasutatakse eriti mantra-joogas, aga neid võib kasutada ka keskendumisharjutustes. Siiski tuleb vältida pidevat kordamist, sest see võib viia enesehüpnoosi.

Joogas aga on kõige tähtsam säilitada positiivne & ergas meele hoiak.

Hathajoogas püütakse asendite abil saavutada kontrolli mõtete ja lihaste üle ning viia need kooskõlla.

Tantra on joogatraditsioon, filosoofia kõrgeltarenenud vorm, mis on tuntuks saanud mantra, mandala ja pühade diagrammidaga.

Tantra hõlmab kontseptsioone & tehnikaid, mis peavad juhtima vaimse õpetuseni mööda väga spetsiifilisi radu14, mida valdavad vaid pühendunud, gurud15.

Tantra eesmärgiks on äratada Kundalini energia (seda samastatakse naiseliku jumaluse Šaktiga) on universumi loov energia.

Tantra jooga-asanad kujutavad endast seksitehnikaid, mis viivad vaimsele vabanemisele.

Tantra printsiibiks on: füüsiline liikumine on tee vaimsele õpetusele. Loomulikult on tantra seksist seksiteraapiast saanud üks New Age teisenemise võtmemeetodeid.

Vabanemine (mokša/nirvaana)

Jooga süsteemis usutakse16, et vaimuvalgus saabub, kui häirivad vaimsed tegevused alla surutakse.

Jooga meetodiks võibki pidada nii teadlike kui alateadlike mentaalsete tegevuste alistamist. Vabanemisele (mokša) viib kaheksaastmeline tee (radžajooga).

Esimesteks astmeteks vaimuvalguse saavutamisel on yama ehk karskus

(1) ja niyama ehk järgimine

(2). Need kaks etappi kujutavad endast eetilist ettevalmistust.

Järgmised kaks, asana ehk asend

(3)ja pranayama ehk hingamise reguleerimine

(4), kujutavad endast kehadistsipliini, et teda paindlikumkas muuta.

Järgmiseks astmeks on pratyahara ehk meeltekontroll

(5), see tähendab nende maisest maailmast sissepoolepööramist.

Need viis sammu on joogasüsteemi vajalikud, aga mitte põhilised osad. Järgnevad dhyana ehk tähelepanu fikseerimine

(6), dharana ehk mõtisklus

(7) ja samadhi ehk keskendumine

(8) on joogasüsteemi tuumelemendid.


Kontsentreeumise kaudu murtakse läbi illusoorsusest, saavutatakse otseühendus tegelikkusega ja omandatakse võime intuiiivselt teadmisteni jõuda.

Kontsentreerumisprotsessi jätkatakse, kuni vaim lahustub ja saabub valgustatus. Valgustatuse saavutamine tähendab meelte vaigistamist.

Meie meeli hoiab ärksana pidev klammerdumine üha uute objektide külge.

Esialgu on meelte rahustamine kegem, kui suudame keskenduda ühele objektile, laskamata mõtteid rändama.

Abiks keskendumisel võib olla hingamise rütmile, korduvale helile (mantra) või visuaalsele objketile (jantra) kontsentreerumine.

Meditatsiooni, hingamistehnikate ja füüsiliste asendite sooritamise eesmärgiks eesmärgiks on meelerahu saavutamisele kaasa aidata.

Keskendudes sooritatavatele tegevustele jõutakse seisundisse, milles keha on lõõgastunud ja meel vabanenud häirijatest. Selline seisund on eelduseks vabanemisele liikumisel.

Joogi eluviis

Jooga on harjutusviis, mis põhineb omaalgatusel ja isiklikul ponnistusel.

Kui juhiseid järgitakse järeleandmatult, võivad tulemused olla hämmastavalt head: terve keha, keskendumisvõimeline meel ja ärganud intuitsioon.

Joogaharjutaja peab olema valmis muutma oma eluviisi ja ohverdama iga päev veidi aega harjutusteks.

Täiesti asjatu on hakata joogat harjutama, kui tundub, et oma elus pole midagi vaja muuta, vaid see võib kulgeda sama vana rada pidi.

Seetõttu on algul tähtis pöörata tähelepanu oma tavalisele käitumisele ja eriti selle eetilisele ja moraalsele küljele. See on tähtis seepärast, et jooga harjutused võivad stimuleerida kõiki meie elu toiminguid.

Siis on tegu nii meie halbade kui ka heade harjumuste ja kommetega.

Kõik jooga suunad rõhutavad eetika tähtsust isiksuse terviklikkuse kujundamisel. Lihtne ja looduslähedane eluviis on tähtis söömisel, tööd tehes, puhates ja joogat harrastades.

Oluliseks peetakse mõõdukust. Joogaharjutusi soovitatakse teha iga päev, vähemalt 15 minutit.

Joogakäitumine sisaldab17 viit hoidumis- ja viit enesedistsipliini-harjutust.

Nende moraalsete ja eetiliste reeglite eesmärgiks on kindlustada see, et joogiks püüdleja valitseks ennast, enne kui hangib endale suuremaid jõude, mida kaugemale jõudnud joogaharjutamine talle kaheldamatult toob.

Kümme reeglit hõlmavad kõike, mida jooga harjutajalt hea käitumise suhtes nõutakse.

Neid tuleks pidada pigem näideteks neist ilmsetest nõuetest, mis on meie käitumises vajalikud ning loovad terve aluse joogalikule eluviisile.

Enesevalitsemine (yama) ja distsipliin (niyama) pole iseenesest küll jooga, aga on olulised eeldused jooga harjutusteks valmistudes.

Sanskritikeelne sõna 'yama'tähendab sõnasõnalt tõlgituna hoidumist ja kui hoidumist harjutatakse käitumise suhtes, tähendab see enesevalitsemist.

Eri autorid tõlgendavad sõna 'yama'erinevalt: hoidumisena, enesevalitsemisena, kannatlikkusena, loobumisena, puhastumisena jne.

Patandžali suutrates mainitakse viit asja, millest jooga harjutaja peab hoiduma. Neid väljendatakse tavaliselt selliselt, – mida ei tohiks teha:


+ Hoidumine vägivallast,

+ Hoidumine valelikkusest,

+ Hoidumine varastamisest,

+ Hoidumine ebaõiglusest, meelelisusest,

+ Hoidumine ahnusest.


‘Niyama’ tähendab sõnasõnalt hoidumise vastandit.

Tavaliselt tõlgendatakse selle tähendust nii: ‘mida peab tegema’.

Sel põhjusel on niyama-harjutustes tegu positiivse tegevusega, samal ajal kui yama-harjutustes on tegu sellega, mida ei tohi teha, seega väärtegudest hoidumisega.

Niyama annab nõu, kuidas tuleb käituda. Kõige tavalisem vaste jooga kirjanduses sõnale ‘niyama’ on reeglite järgimine.

Selle kõrval võib see tähendada ka veel tseremooniat, rituaale, kohustusi, järjekindlaid eluviise ja distsiplineeritust.

Oleme pidanud parimaks väljendit enesekontroll. Patandžali mainib viit reeglit, mida tuleb järgida:


+ Puhtus,

+ Rahulolu,

+ Enesekontroll,

+ Eneseuuring (ehk "igavese tarkuse" uurimine),

+ Andumine, pühendumine ideaalile.


Iga juhis neist kümnest on valitud teatud võtmesõnaks.

Näiteks esimene hoidumisjuhis on hoidumine vägivallast. Hoidumine kõigist sellistest toimingutest, mis põhjustavad kas füüsilist või mentaalset kannatust. Positiivselt väljendatuna on selleks omaduseks sõbralikkus ja abivalmidus.

Viis hoidmisjuhist tähendavad seda, mida ei tuleks teha ja viis distsipliiniharjutust on juhisteks selle kohta, mida peab tegema. Keha eest hoolitsemine

Meie elu siin maa peal on lahutamatult seotud füüsilise kehaga. Seepärast peaksime tegema kõik, mis suudame, et see säiliks tervena ja nii heas vormis kui võimalik.

Joogi ei tohiks oma pühendumises kõrvale jätta hoolt hügieeni ja toiduvaliku18 suhtes. Peale selle peaks tähelepanu pöörama piisava kehalise harjutamise tähendusele.

‘Hatha-joogas on spetsiaalseid venitus- ja painutusharjutusi. Neid ei sooritata lihaste arendamist silmas pidades, vaid et kaasa aidata vitaalenergia vabale ja tõkestamatule voolamisele kehas.

Neid harjutusi nimetatakse asendeiks (asanad), sest igaühes neist painutatakse keha või venitatakse mingit kohta teatud asendisse, et närvienergia saaks vabalt voolata.

Seega ei ole need võimlemisharjutused liikumise mõttes.’19

Olulised on ka erinevad meditatsiooniasendid, nagu lootosasend (padmasana) ja edasijõudnute jalad-ristis-asend (siddhasana) ehk adepi asend või lihtne jalad ristis asend (sukhasana).

Tänapäeval kasututakse joogas lisaks traditsioonilstele jalad ristis istumistehnikatele ka nn. egiptuse asendit, mida võib näha muistsetel Egiptuse skulptuuridel, reljeefidel ja seinamaalingutel, seda asendi mugavuse tõttu.

Hingamine

Hingamise ja meelte kontroll on olulised mediteerimisel, saavutamaks keskendatust.

Radša-joogas piirdub hingamise valitsemine sellega, et ühtlane, sügav ja lõõgastunud hingamisviis saab harjumuseks. Ei ole mingit põhjust sundida hingamist aeglasemak & rütmiliseks, kui see juba on korrapärane ja ühtlase rütmiga. Hingamine peab olema kerge ja mugav

Meditatsiooni ajal tavaliselt hingamine mõnevõrra aeglustub, näiteks rütmini 7 sekundit sisse ja 7 sekundit välja.

Soorita sellises rütmis kuus sisse- ja väljahingamist enne kui alustad mediteerimist, aga lase kopsudel siis oma rütmi järgida. Siis vabanevad su mõtted olema mujal kui hingamisel.

Esitasime ka jooga traditsioonile vastava seose, mis valitseb hingamise ja praana vahel. Praanaks nimetatakse seda üldfüüsilist eluprintsiipi, mis joogafilosoofia järgi läbib kogu universumi.

Meelte valitsemine (pratyahara)

See on traditsioonilise radža-jooga viies tegur ja seda kasutatakse valmistudes mediteerimiseks. Sanskritikeelne sõna tuleb sõnadest prati, mis tähendab ‘tagasi’ ja ahri, mis tähendab ‘kohale tuua, järele tulla’ või ‘tagasi toomist’. Nii et kogu sõna tähendab tagasi andmist ehk tagasi toomist

Viie meele valitsemine on ‘meelevalitsemise’ möödapääsmatu eeldus. Meeled hoiavad meid pidevas kontaktis maailmaga, aga nende mõju võib olla liiga erutav ja mõnikord isegi eksitav.

Me peame suutma pöörata oma pilku välisest maailmast häirimatult sissepoole.

Nii teeme me eriti siis, kui sooritame mõnda mentaalharjutust, näiteks keskendudes või mediteerides.

Teisalt, me peame tundma õppima meelte praktilist väärtust. Seepärast peame me nad hoidma erksate ja tundlikena.

Valitsedes meeli saavutame võime neid oma tahtmise järgi suunata kas sissepoole, kui meel tahab olla vaba, või väljapoole, kui meel on kontaktis teda ümbritseva maailmaga.

Olles ülalnimetatud viis praktikat omandanud, ei pea neiele edaspidi eraldi tähelepanu osutama, kuna kolm järgmist astet juba sisaldavad nende kasutust.

Viie jooga madalama astme praktiseerimine viib distsiplineeritud taju väliste ja madalamate tööriistade valitsemiseni, nii et meel võib vabaneda sisemiseks vaatluseks ilma väliste häireteta. Neid viit astet nimetatakse välisteks sammudeks (bahiranga).

Kolm järgmist etappi on sisemised (antaranga), toimides meele sees. Need kolm on keskendumine (dharana), meditatsioon (dhyana) ja kontemplatsioon (samadhi).

Keskendumine (dharana)

Sellel etapil keskendatakse kogu tähelepanu ühele ideele.

Valid mingi objekti või idee ning keskendad oma meele täielikult ja ainuüksi sellele. Sanskritikeelne sõna dharana tuleb verbist dhri, mis tähendab tähelepanu suunamist, säilitamist, otsustamist, lahendamist

Keskendumises suunatakse kogu tähelepanu mingile kindlale objektile, milleks võib olla kas konkreetne ese või abstraktne idee.

Joogas on keskendumine võetud sihilikult harjutamise objektiks. Keskendumisharjutusi võib nimetada ka mentaalseks võimlemiseks, kuna nad treenivad meelt samamoodi, nagu füüsilised asanad keha harjutavad. Radža-joogas kasutatakse põhiliselt kaht jõukeskust.

Üks asetseb laubal kulmude vahel ja seda nimetatakse laubakeskuseks ehk ajna-chakraks.

See on seotud meie kõrgema Minaga või selle taju seisundiga, mille kohta kasutatakse nimetust "valgustunud meel".

Teosoofilises kirjanduses viidatakse sellele ‘buddhi-manasena’.

Buddhi on harmoniseeriv printsiip ja manas on selles seoses kõrgem meel. Buddhit nimetatakse mõnikord intuitsiooniks, aga parem tõlge sellele oleks tarkus.

Manas tähendab sõnasõnalt meelt, aga see on alati ühenduses kogu buddhiga (vaimu eluga) või sooviga (sanskritis kaama).

Niisiis tähendab ‘buddhi-manas’ kõrgemat meelt, mis on Mina poolt valgustatud (samal ajal kui ‘kama-manas’ tähendab madalamat meelt, mis on pimestatud soovi poolt).

Teine kõige enam kasutatav jõukeskus on südame ees asetsev südamekeskus (anahata-chakra), mis esindab kõrgeimat printsiipi tunnete, soovide ja tegude valitsejana.

Harjudes praktiseerima mediteerimist, ei pea me jätkama spetsiaalsete keskendumisharjutustega, sest otsekohe, kui alustame mediteerimisega, keskendame automaatselt ka meele.

Üldiselt on kombeks alustada meditatsiooni taju keskendamisega kas lauba- või südamekeskusele. Igaüks võib valida selle, mis tundub talle kõige paremini sobivat.

Meditatsioon (dhyana)

Sanskritikeelne sõna dhyana tuleb verbist dhyai, mediteerida, aga selle sügavam tähendus seisneb selles, et "meel ja süda kümblevad puhtas teadmises ja valgustuses, vaba madalama maailma huvidest".

Meditatsioon ehk dhyana on sillaks igaviku kontemplatsiooni, samadhisse.

Meditatsioonietapp on jooga kõige tähtsam igapäevase harjutamise vorm.

Harjunud joogapraktiseerijad märkavad, et meditatsioon on hingele niisama vajalik kui toit kehale.

Soovitav on arenedes endale ise luua teatud igapäevane meditatsioonivorm, kogudes sellesse mitmeid erinevaid teemasid (näiteks ühtsus), mida siis võid kasutada järjestikustel päevadel (lood endale ise meditatsiooniprogrammi). Sõna "meditatsioon" on kasutatud mitmeti nii ida kui ka lääne traditsioonis.

Tänapäeva lääne inimesed oletavad sageli, et meditatsioon tähendab mingit põhjaliku mõtisklust, mis on suunatud teatud sügavale probleemile või teemale.

Kuid sellinegi mõtlemine jääb üldiselt veel nö. tavapärase mõtlemise tasandile. Meditatsioon pole mitte mõtlemise, vaid mõtetest vabanemise menetlus.

Meditatsioon on pideva sisekõne, lakkamatu dialoogi vakatamine. Eesmärgiks on meelte vaigistamine.

Mitte selline, nagu magades või teadvuseta olekus, vaid häirimatu ärksuse saavutamine, mida meeled pideva infoga ei häiriks.

Sihiks on vaikse vabaduse seisund, millest meid lahutab just pidev pealiskaudne teadvusvool ehk samadhi (seda seisundit võib võrrelda Jaan Undusk ‘vakatamisega’).

Meditatsioon on oma põhioleuselt teatud sisemine vaikus, kusjuures aktiivne vaikus.

Võib juhtuda, et üheks lühikeseks silmapilguks avaneb taevas ja kogeja saab üheks kõigi teistega, üheks kogu maailmaga, üheks Kõrgeima Üli-minaga (pramatma).

Meditatsiooniteemana kasutatakse samu objekte nagu seoses keskendumisega.

Nii näiteks kasutasime kuuendas peatükis meditatsiooni välist konkreetset objekti, õuna, mida oli kasutatud viienda peatüki keskendumisharjutuses.

Seitsmendas peatükis kasutasime meditatsioonis ideed, voorust, mis oli olnud keskendumisobjektiks viiendas peatükis.

Meditatsioon selles kitsamas tähenduses on mõtisklus mingist asjast kõigis tema aspektides ja suhetes.

Keskendumises keskendame meele mingile asjale. Meditatsioonis mõtiskleme me sellest igast küljest. Seda võiks nimetada teema käsitlemise etapiks või mõistmistegevuseks.

Teema justkui paljastuks meie silmade all, mil see saab sügavama tähenduse inimese tajus, kuna tähelepanu on suunatud väljapoole füüsilist aistingut.

Meditatsioon on justkui mentaalne protsess, mida võib kirjeldada, iseendaga vestluse pidamine.

Teema üle mõtiskletakse kõigist vaatenurkadest, kuni kõik vaatenurgad sulavad üheks laiaulatuslikuks mõistmiskogemuseks.

Sügavas meditatsioonis saab joogi üheks meditatsiooniobjektiga, aga säilib siiski mentaalselt teadvuslikuna.

Nii saavutab ta tõelise nägemuse sellest, mille üle ta mediteerib.

Meditatsiooni harjutades alusta keskendumisega ja lase sel vähehaaval süveneda meditatsiooniks.

Keskendumine suunab meele piiratud alale ja suunab selle teemale. Meditatsioon laieneb meele teema ümber ja laiendab taju välja.

Nii olles piirab keskendumine meele sellega, mis asetatakse meile silmade ette, samal ajal kui meditatsioon on loov seisund ja avab meele teema sügavamale mõistmisele.

Selle erinevuse mõistmiseks soovitatakse kasutada algul konkreetseid meditatsiooni objekte, millest oli juttu viiendas peatükis.

Kontemplatsioon (samadhi)

Samadhi tuleb sõnadest ‘sam’, mis tähendab kokku, ja ‘adha’, mis tähendab juhtida. Niisiis on sõna ‘samadhi’ sõnasõnaline tähendus viia kokku ehk ühendada.

Seda on tõlgendatud tähendama madalama teadvuse ühendamisena Kõrgema tajuga ehk Isega, aga tegelikult on see seisund, milles inimene ennast täielikult kõigil tasandeil valitseb.

Teadvust võib tõsta inimese kõrgeima printsiibi ehk tema tahte, ‘atma’, tasandile, aga ta tõmbab madalamad printsiibid kaasa.

Selles mõttes ei hülga ta madalamaid ehk väliseid seoseid, vaid ta muundab need tervikuks, Vaimu ühtsuseks.

Öeldakse, et samadhi seisundis kogutakse teadvus kõigi oma võimetega üheks ehk ühendatakse olemise enda põhiolemusega, mis on isegi inimese kõrgeimast printsiibist, atmast, kõrgemal.

Samadhit on määratletud seisundina, kus ‘askeet kaotab teadvuse igast individuaalsusest, kaas arvatud enda oma’.

See viitab sellele, et ei ole tegu ainult ühtsusega kõrgeima ja madalama vahel, vaid ka ühe ja paljude vahel. Samadhi kujutab endast täiuslikku olekut, meditatsiooni sihtpunkti ja eesmärki.

Samas ei ole vajalik, et iga meditatsioon viiks samadhisse.

Meditatsioon ilma samadhitagi on väga väärtuslik harjutus loomuse ülesehitamiseks, intuitsiooni äratamiseks, teiste aitamiseks ja sisemise juhtimise saavutamiseks.

Samadhi saavutatakse palju sagedamini siis, kui seda kõige vähem oodatakse

. Kui pingutad selle saavutamiseks, siis võib see pingutus häirida meelt sel määral, et seisund jääbki saavutamata.

Peale selle on mõned meditatsiooniteemad altimad kui teised viima selle seisundi kogemiseni. Sellisteks on kindlasti need, mis seostuvad Kõrgeima Isega või on universaalsed.

Radža-jooga mõtteks on sisemise Ise leidmine. Leidmaks Jumalat, ei vaata joogi taevasse20. Ta teab, et Jumal on meie sees.

Niisiis, saavutades meditatsioonis tipppunkti, libiseb joogi õndsuse seisundisse, kus tema füüsilised meeled ning mõtte ja tunde aspektid on täiesti vaiki, justkui unes, ja siiski tema tarkuse ja mõistmise printsiibid on ärkvel.

Ta on jõudnud väljapoole mõtlemist ja saanud üliteadvuse valgustatud keskuseks, ‘vaikselt kohal oleva energia’ elavaks ja erksaks jõuvaruks. See on samadhi.

Seepärast soovitatakse, et kontemplatiivse meditatsiooni teemaks valitaks selliseid, millel on omadus tõsta teadvuse taset maiste kogemuste väljalt sisemise keskuse poole, mis on väljaspool tavalise normaalteadvuse kogemust ja seotud Universaalse Ise ehk kosmose eluga.

Kontemplatsiooni nimetust on kasutatud sellisena nagu see esineb paljudes joogat käsitlevates raamatutes, aga peale selle on arvesse võetud, et see nõuab eelpoolmainitud täiendust.

See on radža-jooga kaheksas osategur ehk harjutuse eesmärk. Meditatsioonis püüdsime jõuda oma valitud teema tuumani.

Kontemplatsioonis püüame kogeda seda tuumolemust isikupäratu teadvusena. Nii keskendumises kui ka meditatsioonis suunati meel teemale, pandi sellest mõtlema. Kontemplatsioonis ületame me meele, lakkame mõtlemast, saame selleks tuumolemuseks.

See ei ole kerge. Võime küll jõuda selle seisundini mingi teadvuse punkti kaudu, aga kui mõtleme, et nüüd oleme samadhi seisundis, siis ei ole me selles, vaid meie teadvus on ‘langenud’ tagasi mõttetasandile. Kontemplatsioonis oleme me väljaspool mõtlemist.

Patandžali ütleb nii: ‘Kui meel on sel määral ühinenud vaid objektiga, nii et mediteerijat nagu polekski enam, on saavutatud samadhi.’ (vaba tõlge I/41 W. B. Gibsoni teosest "The Key to Yoga").

Lähenedes sellele võimsale saavutusele (tulemusele), tuleb tõdeda, et on väga raske anda mingeid üksikasjalikke juhiseid, sest sõnade kasutamine hoiab meele sunniviisiliselt aktiivsena ja seotuna välise maailmaga.

Seepärast tuleb õpilasel kasutada järgmisi harjutusi nii nagu ta paremaks peab ja püüdma saavutada pigem kogemust kui pelgalt mõistuslikku tulemust

. Sellist kogemust kirjeldatakse seisundina, milles kõik kurbused lakkavad ja kõik mured põgenevad, milles tegevuse seemned on tuhaks põlenud ja hing on igavesti vaba.

Vastavalt sellele, mis eelpool on öeldud, on selle ja järgmise peatüki harjutusi seletatud nii väheste sõnadega kui võimalik.

Kontemplatsioon on enamasti sellealastes raamatutes kirjeldatud väga rasket ja kõva tööd nõudva saavutusena.

Kogemus siiski näitab, et selle saavutamine ei pruugi just kindlasti raske olla, pigem johtub see ette-valmistavast tööst, mida inimene on läbi teinud.

Ei tuleks oodata kiireid tulemusi. Veendu, et kõik ettevalmistavad etapid, viis eelmist osategurit ning keskendumis- ja meditatsiooniharjutused, oleksid korralikult läbi tehtud.

Võid küll püüda jõuda kontemplatsioonini juba enne, kui valitsed täielikult keskendumist ja meditatsiooni, aga pöördu ikka ja jälle tagasi eelnevate harjutusetappide juurde.

Radšajooga kolm viimast etappi on tegelikult üks tervik: keskendumine, meditatsioon ja kontemplatsioon sulavad märkamatult üksteisesse.

Vastavalt sellele, kuidas meditatsiooni harjutamises edened, peaksid sa lakkama vahet tegemast eri etappide vahel.

Neid praktiseerides liigub hing ebatõelisest tõelisesse, pimedusest valgusesse, surmast surematusse ja ajast igavikku.

Joogi käitumine

Mis siis on radža-joogi olemise seisund? Ta on oma mõtteid, tundeid ja tegusid valitsev inimene. Ta teab, et inimene on Vaim ja et meel ja keha on tema teenijad.

Ta käitub harmooniliselt oma lähedaste suhtes, tunnistades, et kõik on ühe ja sama inimvennaskonna liikmed.

Sellepärast, sõltumata sellest, mis ühiskonnas ta elab, on tema mõju oma ümbrusele tasandav ja rahustav.

Ta innustab inimesi rahule ja mõistmisele.

Ta on kas teadlikult või teadmatult häälestatud olemasolu ääretu allika lainepikkusele. Seetõttu suudab ta kasutada selle allika jõudu inspiratsiooniks ja juhtimiseks. Aga selle inspiratsiooni tulemuseks on täiesti ebaisekas tegevus. Tegu pole siiski mingisuguse üleoleku, vaimse hoolimatuse või ükskõiksuse tundega. või vaimse hoolimatuse, ükskõiksuse tunnet. Joogi jälgib elu rahulikult kõigis selle aspektides.

Eelpoolkirjeldatud kaheksal etapil tuleb lasta üheks sulanduda. Põhitöö peab olema suunatud meditatsioonile.

Lühikesi kontemplatsiooniharjutusi võib sooritada seoses meditatsiooniharjutustega, kasutades sama teemat.

Pideva harjutamise käigus hakkad vähehaaval mõistma, mis juhtub, kui meel siirdub meditatsioonis kontemplatsioonile, aga ära püüa teha muutusi liiga äkitselt või otsustavalt. Lase ühel teisesse sulada.

Kuidas üks joogi V.W. Slateri nägemuses käitub:

Hommikul ärgates siruta end ja soorita mõned sügavhingamised, meenuta endale, et sul on ees päev, mis on täis rõõmsat tegevust.

Siis tõuse üles ilma vastumeelsuse tundeta.

Kui oled sooritanud isikliku hügieeni toimingud, tõmbu sobivasse paika sooritama jooga-harjutusi.

Koht peab olema mugav ja soe. Harjutused sooritatakse oma valitud istumisasendis, väljaarvatud lõõgastumine ja põhihingamine, mida tehakse selili lamades.

1. Käitumine. Tuleta meelde üks kümnest hoidumiseharjutusest või distsipliinireeglist.

Võid näiteks kasutada üht hoidumisharjutust terve nädala jooksul ja siis järgmisel nädalal üht distsipliinireeglit, siis jälle hoidumisharjutust jne., nii et kõik läbitaks kümne nädala jooksul. Siis korratakse kogu ringi uuesti. Nendele yama- ja niyama-harjutustele kuluta-takse korraga 1–2 minutit.

2. Lõõgastumisasend 3–4 minutit.

3. Põhihingamine sooritatakse selili-lamangus ja see kestab umbes ühe minuti. Seejärel võetakse sobiv istumis-asend ja kindlustatakse, et istutaks jalad harkis, õlad ja pea sirgelt.

4. Korrapärane sügavhingamine ehk 4–5 täielikku hingamist minutis, mis tähendab seda, et kulutatakse umbes 7 sekundit välja-hingamisele ja 7 sekundit sissehingamisele. Nii sooritatakse 6 täis-hingamist, mis võtab umbes poolteist minutit.

Vahelihasehingamist võib sooritada siinkohal, kui sul on selleks aega, aga selle sooritamine ei ole sugugi oluline.

Eelpoolmainitud harjutused võtavad 8–10 minutit. Seejärel süvenetakse meditatsiooni, mis sisaldab meelte valitsemist, see toimub meditatsiooni alustades automaatselt.

5. Meditatsioon (keskendumine, meditatsioon ja kontemplatsioon). Võid kasutada üldlevinud või enda kujundatut, kuid aja jooksul tuleb siiski üks kindel meditatsioonivorm valida. Eesmärgiks on kulutada meditatsiooniks 20 minutit, nii et kogu hommikune harjutus võtab umbes pool tundi.

Kui soovid meditatsiooniga ühendada käitumist puudutava teema, siis on hea see võtta kohe meditatsiooni alguses.

Pea meeles, et radža-jooga ei ole ainult kord päevas sooritatav harjutus, vaid see on eluviis. Tuleta päeva jooksul aegajalt meelde mitmeid teadvust tõstvaid ideid. Päeva lõppedes on kasulik heita pilk päeva sündmustele ja tõdeda, millises kohas oleks võinud käituda rohkem radža-jooga ideaalidele vastavamalt. See konstateering ei peaks olema ennast noomiv, vaid ainuüksi konstateeriv ja inspiratsiooniks tulevikuks.


Allikmaterjalid

http://www.trueweb.ee/roland/HTML/tekstid/jooga_t2hendusest.php3

http://www.wadokai.ee/muinas_ajalugu.htm

http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/hinduism.htm

http://www.hot.ee/politics/tekstid/hinduism.pdf

The New Encyclopedia Britannica, vol 6 1990

Encyclopedia Britannica vol 12 1953 Chicago, London, Toronto. Encyclopedia Britannica, Inc.

ENE 4. 1989 Kirjastus Valgus. Ed Aben, Allik jt

ENE 3 1988. ed Aben, A, Allik, H. Tallinn, kirjastus Valgus.

Thompson, Gerry Maguire 2000. Spiritismi ja müstika entsükolpeedia. ERSEN.

Breuilly, Elizabeth, O'Brien Joanne, Palmer Martin 1999. Maailma usundid. Ülevaade uskumustest, traditsioonidest ja pühadest. Avita.

Gibson, W, B. 1988. The Key to yoga. Bombay: Taraporevala.

Iyengar, B.K.S 1974. Light on yoga: yoga dipika. New York : Schocken Books.

Radhakrishnan, Sarvepalli 1929. Indian Philosophy I

Radakrishnan, Sarvepalli 1931 Indian Philosophy II

Slater, V.W. 1968. Raja Yoga, a simplified and practical course. London.

Ramatšakra 2002. Hatha-jooga : joogide õpetus füüsilisest tervisest. Tallinn: MAYA

Sri Srimad A.C. Bhaktivedanta Swami Prabhupada 1999. Bhagavad-Gita. Nii nagu see on.

1Breuilly, Elizabeth, O'Brien Joanne, Palmer Martin 1999. Maailma usundid. Ülevaade uskumustest, traditsioonidest ja pühadest. Avita. Lk 105

2 http://www.hot.ee/esi/slaterjooga.html

3Thompson, Gerry Maguire 2000. Spiritismi ja müstika entsükolpeedia. ERSEN. Lk 128

4ENE 3 1988. ed Aben, A, Allik, H. Tallinn, kirjastus Valgus. Lk 594

5Thompson, Gerry Maguire 2000. Spiritismi ja müstika entsükolpeedia. ERSEN, lk 188

6ENE 4. 1989 Kirjastus Valgus. Ed Aben, Allik jt lk 103

7 Radhakrishnan, Sarvepalli 1929. Indian Philosophy I

8ENE 4. 1989 Kirjastus Valgus. Ed Aben, Allik jt lk 103

9Huvitav on see, et ka Buddha pakub kaheksaosalist teed ehk nn. keskmist teed kanatustest vabanemiseks. Sarnaselt joogaõpetusega on ka budismis selle tee 8-ks astmeks keskendumine.

10ENE 3 1988. ed Aben, A, Allik, H. Tallinn, kirjastus Valgus. Lk 595

11Encyclopedia Britannica vol 12 1953 Chicago, London, Toronto. Encyclopedia Britannica, Inc. lk 251

12Breuilly, Elizabeth, O'Brien Joanne, Palmer Martin 1999. Maailma usundid. Ülevaade uskumustest, traditsioonidest ja pühadest. Avita. Lk 105

13 Tiibeti mantra: "Om mani padme hum." (Oo, kalliskivi lootoses!) on Läänes ilmselt tuntuim OM kasutus.

14 Thompson, Gerry Maguire 2000. Spiritismi ja müstika entsükolpeedia. ERSEN. Lk 126-127

15Sanskriti keeles gu – pimedus, ru – valgus. Guru tähendab seega isikut, kes juhib valgusesse.

16Encyclopedia Britannica vol 12 1953 Chicago, London, Toronto. Encyclopedia Britannica, Inc.

17 http://www.hot.ee/esi/slaterjooga.html

18 enamus joogisid järgivad vegetaarset dieeti, mis tähendab seda, et nad ei söö liha ega kala hoidumaks tapmisest.

19 http://www.hot.ee/esi/slaterjooga.html

20 Iyengar, B.K.S 1974. Light on yoga: yoga dipika. New York : Schocken Books.


Link