Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Võrumaa mehe palverännak - Juhani Pütsepp

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Ants-luik.jpg

Ants Luik Võrumaalt on otsustanud asuda palverännakule itta, Burjaatiasse, Kalmõkkiasse, võibolla ka Mongooliasse, Hiinasse ja Jaapanisse. Ainukesed materiaalsed asjad, mida Luik rännakuks loodab kellegi abil leida, on korralikud käimad, seljakott ja viisa Vene piiri ületamiseks. Luik usub, et talle tekib ka teekaaslane.

Ants Luik kavatseb rännata jalgsi. Kui keegi hea inimene ta auto peale kutsub, ei hakka ta kutsele siiski vastu. «Kõige lihtsam on minna, küll keegi lõpuks ikka aitab. Nälgida võib päris kaua aega, ilma et see surmav oleks, kaks kuud,» arvab Luik. Paraku sõltub palverändur piiridest ja valitsustest. Luik loodab venelastele, kes on ilmutanud väga suurt ususallivust. Ühe välisministeeriumi ametniku sõnul on äraarvamatu kiirusega liikuvale palverändurile idamaade piiride ületamine ja viisade hankimine väga raske ülesanne.

Luik võib minna, kuni ookean vastu tuleb. Sügavaid kummardusi tahab ta teha mitmel pool: Peterburis, Kalmõkkias, kus on taastatud budistlikku kultuuri ja tegutseb kloostreid. Palverändur tunneb erilist lähedust hiinlaste vastu. «Neid on palju ka, neid peab austama,» arvab Luik.

Millal palveränd täpselt algab, Luik ei oleta. «Ma tahaks mõnusalt tatsuda, minna ilma sidususteta, vabalt, juhtumiste otsa kukkuda, leida rõõmsameelse teekaaslase. Siis on asjad õiged.» Küsimusele, kuidas võimalik teekaaslane palveränduriga ühenduse võiks leida, vastas Luik: «Küll ma ise talle kuidagi ilmun.»

Luik tahab palverännakule minna südame sees, teekond temas on kaua küpsenud. «Kunagi olid palverännakud loomulikud asjad ja usk elu loomulik koostisosa. Nüüd hakkab midagi tõelist elust ära kaduma. Kui venelased ei võtnud, siis iseseisvus võtab küll selle eesti rahva ära. Enne kaitsesime end ühest suunast, praegu oleme kaitsetud,» toob Luik välja ühe mõtisklusaine rännakuks.

«Olen Vello Väärtnõu põlvkonnast, kes Haapsalu lähistel stuupat ehitas, kellel sotsialismi ajal oli Tallinnas väike kloostrikene, » tutvustab Luik oma minevikku. 1989. aastal siirdus Ants Luik Võrumaale, Karula maile. Püsti sai suitsetatud post, mis on nüüd kohalik turismiobjekt.

Luige sõnul on kogu budistliku kultuuri kvintessents maailmakäivitamise loits om mani padme hum, mis aitab loomulikult, ilma raginata kulgeda. «Kui metsas üksi käies hunt tekitab kõhedust või ilves külma tunnet, kui olek on habras, siis loits teeb veerand tunni jooksul kõik jälle soojaks.» Luige sõnul võib loitsuga sarnane mõju olla ka kasvõi kaisukarul.

JUHANI PÜTTSEPP

link