Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Vadžrajoogini

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Vajrayogini.jpg
Vajrayogini - krodha kali wrathful black varahitibetan- troma nagmo. sanskrit krishna krodhini.jpg
Kapala-peos.jpg
Vajrayogini-face.jpg
Sarvabuddha-dakini-a.jpg
Chinnamasta-5.jpg
Vajrayogini-veike.jpg
Vajrayogini naro kha chod sarvabuddha dakini.jpg
Vajrayogini mandala-28.jpg
Vajrayogini3.jpg
Vv405vajra yogini palace0.jpg
Vadžrajoogini (sanskrit: Vajrayogini,:tib, rDo-rje-rnal - ´byor-ma samuti Dorje Phagmo -tib;rdo-rje phag-mo) ka Vadžravarahi on dhjaani buddha raevukas ilming .Tantrismis meditatsiooni jumalus jidam (tib: yidam, sanskrit: ishtadeva) ja daakini (tib: mKha´ gro) .

Vadžrajoogini-t kutsutakse ka Vadžra-Daakini. Vadžrajoogini-l on suur hulk erinevaid vorme ja pärinevusliine teda seostatakse ka hinduismi jumaluse Chinnamasta-ga.

Vadžra-joogini sadhana ehk pühitsus-pühendumis-võimustamis õpetuse traditsioon ulatub tagasi 10. sajandisse meie aja järgi. Vadžrajoogini-t seostatakse Tarkuse võiduga juhmuse üle, öeldakse et ta valitseb (2) kahe mõiste üle - loobumine ja hülgamine.

Kahe (2) osalist Vadžra-joogini õpetusi ehk praktikaid õpetas esmakordselt Buddha Vadžradhara. Buddha Vadžradhara võttis Heruka kuju ehk ilming-keha ning õpetas ja selgitas Heruka juur-tantrat , Nimelt selles tantras Buddha Vajradhara selgitab detailselt kuis Vadžra-joogini õpetusi ja praktikaid reaalselt teostada .

Vadžra-joogini pärinevus liine uurides jõuab välja ka nende algpunkti kust nad kunagi alguse said .


On teada (3) põhilist Vadžrajoogini pärinevusliini ja traditsiooni.

1) Narokhachö pärinevusliin sai edasi antud Vadžrajoogini-lt mahasiddha Naropa-le.

2) Maitrikhachö pärinevusliin sai edasi antud Vadžrajoogini-lt Maitripa-le

3) Indrakhachö pärinevusliin , sai edasi antud Vadžrajoogini-lt Indrabodhi-le.

Vadžrajooginit seostatakse veel hinduismi jumaluse Varuni-ga kes valitseb,alkoholi, ja muid meelemürke ja joobumust pakkuvate ainete üle. Varuni või Varunani on Varuna kaaslane .

Varuni jumalusena valitseb veini ja alkoholi üle samuti kujundab Varuni olendite emotsionaalseid joobumisi ehk joobe seisundeid ka joovastusi, juubeldamisi. Inimeste puhul joovastavd seisundid võivad mitte ainult alkoholi poolt esile kutsutud olla vaid selleks vöib kasutada väga erinevaid muid meelemürke pakkuvad võimalusi.

Varuni vöi Varunani on Vadžravarahi salajane olemus,mis sümboliseerib surematuse seisundi saavutamist tänu amritale.

Vadžravarahi on ka trantsendentaalse (kõikjale ulatuva ) teadmise ja trantsendentaalse (kõike hõlmava ) teadvuse seisundi vahendaja kujustamise ajal mida viiakse läbi jumaluste pühitsus ning pühendumis-võimustamis praktikate ajal.

Vadžra-joogini kaaslaseks on TŠakrasamvara keda thankadel tihti sümboolselt kujutatakse khatvanga-na mida Vadžrajoogini enda õlal hoiab .Khatvanga sümboliseerib ka Heruka mandala l asuvat 62 jumalust.

See detail osutab ka faktile et Vadžrajoogini on lahutamatu enda kaaslasest TŠakrasamvara -st olenemata sellest kas TŠakrasamvara on näha thankal või mitte.Vadžrajoogini-t - Vadžravarahi -t peetakse tantsimise valitsejannaks ja tantsu meistriks raevukate daakinite hulgas.


Vadžrajoogini oli kaitsvaks jidamiks daakinina tõlkija Marpale, Milarepale, Gambpa-le ja Phagmogru-le.

See näitab et Vadžrajoogini on tähtsal kohal Kagjü koolkonnas. Vadžrajoogini ja TŠakrasamvara koos on kagjü koolkonna kaks põhilist jidamit ja kaitsjat..

Vadžrajoogini olemus on Heruka loomus. Vadžrajoogini õpetusi jagas kunagi algaegadel Vadžradhara,ning nad ( Vadžrajoogini ja Vadžradhara ) kuuluvad Heruka tantra klassi.

Sinna kuulub ka Vadžrajoogini rituaali ajal elemendina ( pühendumine Heruka-le koos Heruka mandala annetamise ning kujustamis-võimustamisega (tiib.: wang kur ) .

Heruka mandala-l mida kujustatakse ja kus pesitseb 62 jumalust. .

Vadžrajoogini õpetus oli ja on aukohal ka Kadampa koolkonnas .Vadžra-joogini õpetused kuuluvad Jooga tantra klassi.

Vadžrajoogini-l on olemas ka ´must´ vorm ehk aspekt, mida Tiibetis kutsutakse ( khros ma nag mo)

Vajrajoogini on ka jidamiks,kellega mediteerija ehk sadhana praktiseerija end samastab Naropa (6) kuues joogas. Tiibetis Samding-i nunnakloostris ,mis asub Yamdrok Tso järve ääres Gyantse-s, selle nunna-kloostri eestseisja oli traditsiooni järgi Dorje Phagmo-Vadžrajoogini kehastus ehk tulku.Praegune Vadžrajoogini kehastus asub Lhasas.


Vadžrajoogini-s on kehastunud (3) põhimõtet:

1) Vadžrajoogini on täielikult Valgustunud naisolevus.metsik,leegitsev ja vitaalne (Šakti )

2) Vadžrajoogini-s on (kogemuslik) Tarkus mis viib Budhasusele.

3)Vadžrajoogini on ka daakini (tib: mKha´ gro) kaastundlik ja inspiratiivne aspekt Naiselikus tarkuses peituva tühjuse olemus.,mis juhib sadhana praktiseerija Valgustatusele.

Vadžrajoogini-t kujustatakse ja ka kujutatakse thankadel õrnalt läbipaistva tumepunasena kes , näeb välja 16 aastase noore naisterahvana, kelle laubal veel kolmas silm.

Kolmas silm Vadžra-joogini laubal annab talle võime näha kolme aega -mineviku,tuleviku ja oleviku korraga ning põhjuslikuse ja tagajärje seostena veel lisaks .

Vadžrajoogini parem käsi vibutab ähvardavalt kumera teraga nülgimisnuga (sanskr. karttrka; tiib. gri gug), mille käepideme tipus asub vadžra.

Vasakus käes on Vadžrajoogini-l kolbakauss ( Sanskrit., kapala, tib., thod-pa ) täidetud Dharma vaenlaste ajude,vere ja jäänustega.


Paljud tiibeti budismi jumalused Dharmapala-d, Daakinid, Mahasiddhad jne omavad enda rituaal-instrumentaariumis inimkolbast kapalat.

Kapala on tehtud inimkolbast,mis kulmude kohalt horisontaalselt kaheks jupiks ehk pooleks saetud.

Olenevalt siis vastavalt pühaduse, jumala või jumalanna funktsioonist ja missioonist on kapala, kas siis tühi või täidetud erineva verd tarretama paneva sisuga, nagu,ajud, veri ja muu selle-laadne materjal ,seda kõike vaid raevukate jumaluste ning daakinite puhul.

Mõningate raevukate jumaluste argi tavade hulka kuulub otse kapalast verd rüübata ja üks selline verd armastav iludus on ka Vadžrajoogini.

Kapalat hoitakse traditsionaalselt alati vasakus käes. See verejanuline inimkolbast vere joomise traditsioon tuli budismi tänu hinduismi jumalustelt nagu Durga, Kali, ja Shiva

Vadžranuga mis daakinil peos on selleks , et Buddha Öpetuse vaenlasi ja juhmust elanikkonnas ellimineerida. Vadžrajoogini on kujutatud thankadel ikka lausa alasti ,mis sümboliseerib mõistet,mis thankale maalitud et Vadžrajoogini daakini kui naisterahvas on täielikult vaba ühiskondlikest tavaarusaamadest ,mis seob tavalisi surelike sansaara külge.

Peas on Vadžrajoogini-l (5) viie kolbaga kroon mis ,sümboliseerib vadzrajaana teel ´ esimest viit täiust´. Öeldakse et Vadžra-joogini praktika sobib hästi kirglikele inim-natuuridele ja neile,kes elavad Languse ajastul.

Thankadel seisab Vadžrajoogini püsti toetudes jalgadega hindu jumaluse Bhairava-le.

(5) Viis Vadžravarahi emanatsiooni, ilming-vormi on tuntud kui (5) viis Tarkuse daakinit,kes ilmuvad esile seisundites mida kirjeldatakse bardo õpetustes mis kuuluvad njingma koolkonna traditsiooni hulka.

Vadžravarahi figureerib ka kuulsa njingma koolkonna rajaja ning guru Padmasambhava elus ja tegemistes pidevalt nimelt - (5) viis tähtsamat nais-olevust kes Padmasambhava-l elus siin maa peal olid ,neid naisõrnusi loetakse Vadžravarahi (5) viieks inkarnatsiooniks ehk emanatsiooniks.

Vadžravarahi-t peetakse daakiniks keda seostatakse ka menstruatsiooni tsükliga naiste puhul.

Vadžrajoogini ilmingu-vormide (emanatsioonide) kohta veel nii palju et Vadžrajoogini-t seostatakse ka Sarvabuddha -daakini -ga kes on samuti üks Vadžrajoogini ilmingu-vormidest.

Sarvabuddha -daakini ( Narkahajid ) ka Naro-daakini (Tib., na-ro mkha-spyod-ma) Raevukas naisjumalus Sarvabuddha -daakini on omapärane nähtus Tiibeti tantristlikus panteonis ,sest teda kujutatakse enamus juhtudel ikka lausa alasti enda naiselikus ilus ja säravuses.


Ainuke erootilis-sümboolne kate ,mis ´varjab´ Sarvabuddha-daakini alastust ja ilu on Sarvabuddha-daakini-l kaelas olev inimkolpadest kaelakee.

Sarvabuddha-daakini on äärmiselt vajalik daakini chöd-i praktiseerijate jaoks kes surnuaedadel ja matmispaikades viivad Sarvabuddha-daakini juhtimise all läbi ´(8) meditatsiooni-praktikat ).

Sadhanamala-s on kirjas et Sarvabuddha-daakini on Vadžra-joogini emanatsioon ja tema kirjeldus sellises ilmingvormis langeb paljus kokku hindu jumaluse Chinnamasta-ga.

Sellisel viisil ilmuv Sarvabuddha-daakini - Vadžrajoogini omab alati endaga kaasas ka kahte daakinist kaaslast keda kutsutakse Vadžra Vairocani, Vadžra Varnani. Sarvabuddha-daakini on üks Vadžra-joogini manifestatsioonidest ehk ilming-vormidest.

Vadžranuga mida Sarvabuddha-daakini peos hoiab on puhas versioon lihuniku noast, Lhasa moslemitest loomaveristajatel.

Sama nuga kasutatakse Tiibetis ka surnud inimeste laipade tükeldamiseks kes nii söödetakse raisakotkastele. Sarvabuddha-daakini puhul see Lhasa lihuniku tööriist tähendab vahendit,mis lõikab läbi meie seotuse sansaaraga.


Chinnamasta ( Skt., cinnamasta ;) Peatu ehk ilma Peata

´Temake läbilõigatud kaelaga ´ vöi ´Peatu´ on hinduismi jumalanna Chinnamasta kes valitseb meie suguelu,kirgede ja sexi üle.

pärineb ka idee mille vanad kultuurid kiirelt omaks võtsid ,et veri on vitaalsuse ja elujõu kandjaks paljude olendite puhul. Chinnamasta valitseb jumalusena meie verd ja kõiki verest sõltuvuses olevaid funtsioone meie organismis .

Chinnamasta Šaktina esindab lõhkuvaid, destruktiivseid jõude,mille läbi saab tegevusse asuda uus Loov printsiip ja mõlemad protsessid kuuluvad Chinnamasta alluvusse.

Thankadel kujutatakse teda naisterahvana,kellel pea otsast ära lõigatud ja jumalanna Chinnamasta hoiab seda enda käes liual . Chinnamasta kaelast purskab kolmes joas kohutavalt verd rikastades Chinnamasta elujõu ja vitaalsusega Varnani-t ja daakini-t kahte kaaslast kes seisavad Chinnamasta kõrval .

Öeldakse et Chinnamasta on see kes jagab kõigile elusolendeile vitaalsust ja elujöudu. Šaktina esindab ta ka mõistet Lahkumine ja Tagasitulek ,mida nimetatakse olemise ´esmaseks põhjuseks´.

Kogu eelpool kirjeldatud stseen toimub kõik ülisuures lootoslilles mis kasvas tänu Rati ja Kama, mehe ning naise armastusest ja kirest. Chinnamasta -t kutsutakse ka Viraratri-ks.Teda samastatakse ka Vadžrajoogini-ga, ning temas (Chinnamasta-s ) nähakse Durgā ja Kali erinevaid aspekte.

Naropa (956-1040) Vadžra-joogini versioon .

Vadžrajoogini ´ Naropa Khechari (tiib: dor je nal jor ma, na ro kha cho ma) kutsutakse ka ( Narhajid ), Vadžrajoogini - (Naropa traditsoon- ja pärinevusliin.) kuulub TŠakrasamvara tantrate juurde ning on üks viiest Sakja koolkonna põhilistest tantratest.

Daakini kujutis ja kirjeldus.


Daakini on punast värvi (1) yhe näo ja (2) kahe käega. Paremas alla lastud käes on Vadžrajoogini-l Vadžranuga ja vasakus üles töstetud käes ,mis rinna körgusel hoiab ta kapala-t. Daakini vasakul õlal on khatvanga.Tal on (5) viiest inimkolbast kroon ning kannab kontidest tehtud ehteid.

Vadžrajoogini-l kaelas on suur inimkolpadest tehtud kaelakee, mis ripub maani. Daakini (2) kaks jalga toetuvad kahele maas lamavale olendile kellest üks on punane Kalaratri ja teine vaevleja neist kahest on must Bhairava. Daakini koos kahe (2) kannatanu Kalaratri ja Bhairava-ga asuvad värvilisel lootoslille troonil.

Nad on ümbritsetud Algse Puhta Teadmise leekide ja tulemerega. Seisva Daakini pilk on suunatud üles Puhta Maa suunas nimega Khechara .

Tavaliselt asub thanka üleval servas keskel veel Vira Vajradharma,mis on ürgbuda Vajradhara üks ilming-vormidest ta on punase näoga.

Vira Vajradharma-l on paremas käes mantra-trumm Damaru ja vasakus kolbakauss kapala.

Vira Vajradharma istub vadžra asendis,poosis (sanskr. vajraparyankāsana, dhyānāsana, vajrāsana; tiib. ;rdo rje ´i skyilkrung ) tal on khatwanga mis toetub vasakule õlale.

Vajradharma kaheks traditsionaalseks kaaslaseks, on kaks (2) Sakja koolkonna laamat. Naro-daakini (Tib., na-romkha-spyod-ma ) on Vadžrajoogini üks vormidest samas ka Sakja koolkonna peamistest jidamitest.

Vadžrajoogini thankal istuvad mõlemad sakjalased padja peal,mis thankade puhul võib olla ka vihje sellele et laamad maaliti thankale juba nende eluajal (kui sakjalased oleks istunud lootostroonil siis tähendanuks see et auvääsed sakjalased olid selleks ajamomendiks juba sellest kehast lahkunud , kui neid pildile maaliti).

Vasakul Vira Vajradharma-st istub kuulus Jamyang Kyentse Wangpo (1820-1892). Ta hoiab vadžrat, pöhjaga ülespoole keeratud drilbut, (2) kahte Utpala lille,vaasi vaskakul pool on möök ja raamat ehk tekst.

Jamyang Kyentse Wangpo kirjutas enda eluajal arvuliselt 22 teksti mis pühendatud Vadžra-joogini rituaalide ja praktika tarbeks.


Vira Vajradharma vasaku käel istub Loter Wangpo kelle parem käsi on önnistus-mudras. Loter Wangpo-l on samuti lill ja möök.

Siin klassifitseeritakse Vadžra-joogini-t kui Tarkust kui Anuttarajooga tantrate ´Ema´ mis lähtub TŠakrasamvara tantrast. Vadžrajoogini-t on palju erinevaid vorme Tiibeti budismis täpsemalt - tanrismis , ja need Vadžra-joogini vormid erinevad üksteisest söltuvalt ja vastavalt erinevate koolkondade traditsioonidele .

Vadžra-joogini ´ Naropa (Khechari - Narokhachö traditsioon saab alguse mahasiddha Naropast, kust siis Vadžrajoogini õpetus jõudis Sakja koolkonnani. Mahasiddha Naropa sai enda Vadžra-joogini tarkuse ja õpetused Vadžra-joogini-lt endalt 10. sajandil.

Naropa õpilased hakkasid seda Vadžrajoogini aspekti ehk ilmingut kutsuma Naro Kha Chöd või ´Naro pilvedel kihutaja´, sest sellisel kujul nägi Vadžrajooginit mahasiddha Naropa kui Vadžrajoogini omal ajal taevastes ringi kihutas. Naro Kha Chöd-i õpetuse traditsiooni Tiibetisse töid Nepalist pårit (2) hulkur-tantristi (2) venda nimega Pom Ting.

Nende poolt Tiibetisse toodud Vadžrajooginiõpetuste traditsioon ja pärinevusliin kestavad meie ajani välja.

Vadžra-joogini ´ Naropa Khechari pärinevus-liin ;



1) Vajradhara - (Buddha ) Vajradhara, (Buddha ) Šakjamuni ja (Buddha ) Heruka kujutab endast yhte ja sama persooni erinevaid aspekte.Kui Buddha lõi käima Suutra - Dharmaratta ilmus Buddha tavalise inimese kujul.

Kui Buddha lõi hoo sisse Tantra - Dhamarattal ilmus ta juba Vadžradhara kujul. Siis saabus moment kui Buddha juba käivitas Heruka tantra - dharmaratta sel momendil oli Buddha endale võtnud Heruka kuju ja välimuse.

1.Dorje Cho (Vadžradharma)
|
|_ 2. Vajrajoogini (Dorje Naljorma)

|
|_ 3. Mahāsiddha Naropa (1012 - 1100)
|
|_ 4. Jigme Dragpa (Phamthingpa)
|
|_ 5. Ngawang Dragpa (Bodhibadra)
|
|_ 6. Sherab Tsegpa
|
|_ 7. Mal Lotsawa Lodro Dragpa (1034 - 1102)
|
|_ 8. Sachen Kunga Nyingpo
|
|_ 9. Lodro Sonam Tsemo (1142 - 1182)
|
|_ 10. Sakya Jetsun Dragpa Gyaltsen (1147 - 1216)
|
|_ 11. Sakya Pandita Kunga Gyaltsen (1182 - 1251)
|
|_ 12. Dromton Phagpa Lodro Gyaltsen (1235 - 1280)
|
|_ 13. Konchog Pal (1240-1302
|

|_ 14. Naza Drugpa Sonam Pal (1277 - 1350)
|
|_ 15. Laama Dampa Sonam Gyaltsen (1312 - 1375)
|
|_ 16. Yarlungpa Sengge Gyaltsen (1345 - 1413)
|
|_ 17. Sonam Gyalchog Wang
|
|_ 18. Jamyang Namkha Gyaltsen (Sakya Dagchen) (1398 - 1472)
|
|_ 19. Lodro Gyaltsen (Gygarba) (1444 - 1495)
|
|_ 20. Kunzang Chokyi Nyima (Doringpa) (1449 - 1524)
|
|_ 21. Tsarchen Losal Gyatso (1502 - 1566)
|
|_ 22. Jamyang Khyentse Wangchuk (1524 - 1568)
|
|_ 23. Labsum Gyaltsen (1526 - 1577)
|
|_ 24. Wangchuk Rabten (1558 - 1636)
|
|_ 25. Kagyurpa Gonpo Sonam Choden (1603 - 1659)
|
|_ 26. Rinchen Sonam Shedrub (Shalu Khenchen) (1602 - 1681)

|
|_ 27. Khen Rabjampa Ngawang Lhundrup (1633 - 1703)
|
|_ 28. Morchen Kunga Lhundrup (1654 - 1726)
|
|_ 29. Nesarwa Kunga Lekpa Jungnay (1704 - 1760)
|
|_ 30. Kunga Lodrö (1729 - 1783), The 32nd Sakya Trizin ---->Sakya Branch
|
|_ 30. Dodrub Losal Phuntsok


Vadžra-joogini Gelugi koolkonna pärinevus-liin.

30. Dodrub Losal Phuntsok
|
|_ 31. Jetsun Tenzin Trinley (1744 - 1798)
|
|_ 32. Kagyurpa Ganden Tenzin (1741 - 1803)
|
|_ 33. Ganden Dhargyey (1758 - 1820)
|
|_ 34. Ngulchu Dharmabhadra (1772 - 1851)
|
|_ 35. Yangchen Drupey Dorje (Losang Choepel) (1809 - 1887)
|
|_ 36. Losang Jigme Wangpo
|
|_ 37. Phabongkhapa Dechen Nyingpo (1878 - 1941)
|
|_ 38. Losang Yeshe Tenzin Gyatso (Trijang Rinpoche) (1901 - 1981)
|
|_ 39. Losang Tsondru Gyaltsen (Zong Rinpoche) (1904 - 1984)

Tantrismis eristatakse (2) kahte liiki daakinisid yks liik on nii nimet ´maavälised´ daakinid kes asetsevad väljaspool meie maist elu ja arusaamu ning teine liik on daakinisid,kes siis just nimelt tegelevad selle maise elusfääriga milles meie asume.

.Need maist liiki daakinid on jooginid ja Chöd-i praktiku müstilised kaaslased,seda kogu tema elujooksul ning nood joogiinid -daakinid olevat veel tavainimeste silmade jaoks nähtamatud kui nad saadavad Chöd-i öpetuste järgijat tema teel läbi linnade ja kylade.,

Vaid teised Chöd-i praktiseerijad ja daakinididele pühendunud pidavat neid daakinisid oma vaimse silma kaasabil märkama ja tähele panema. Nood maist liiki daakinid ehk jooginid pidavat enda hoolealusele ja kaaslasele andma kamaluga salajast tarkust ning suurel hulgal imelisi siddhisid ehk maagilisi vöimeid .

Selleks et jöuda buddhasuse ehk Valgustatuseni on chöd-i praktiseerijale vaja alati (3) kolme abilist ehk kaaslast tantra-teel kui jumalustele pühendatud sadhanaid praktiseerida.

Sama kehtib ka Vadžra-joogini öpetuste,sadhanate ja nende praktiseerimise puhul.

Need kolm kohustusliku kaaslast Chöd-i öpilase teel Valgustatusele on :

1). Guru ehk isiklik öpetaja (Guru)

2). Jidam , ehk meditatsiooni jumalus ( Deva).

3). Daakini. (Daakini )

Neid nimetatakse - (3) Kolme kalliskivi ( Buddha, Dharma, Sangha ) (3) Kolmeks Juureks (Guru, Deva, (Daakini ).

Näiteks möned vadžrajaana töotustest mida tuleb anda neil ,kes kavatsevad chöd-i öpetusse süüvida.


1) Lubamatu on halvustada enda Gurut sönas, möttes, ja teos.

2) Lubamatu on ignoreerida ja vääriti suhtuda Buddha öpetuse poolt ettenähtud normidesse.

3) Lubamatu on halvustada teisi olendeid ja keelatud on lubada endas esile kerkida negatiivsetel emotsioonidel ning sobimatu on näidata enda agressiooni ja negatiivseid seisundeid (Vadžra Vennaskonna) liikmetele.

4) Lubamatu on loobuda kaastundest olendite kannatuste ja vaevade puhul sansaaras.

5) Lubamatu on loobuda Virgunu Teadmise ja Valgustatud Teadvuse seisundini viivast tantra-teest.

6) Lubamatu on halvustada enda ja teiste töekspidamisi tantra-öpetuste valdkonnas.

7) Lubamatu on rääkida tantra -öpetustes peituvaid salajasi teadmisi ja anda edasi neid teadmisi pühendamatuile.

8) Lubamatu on ahistada enda (5) viit skandhat,kuna nende olemus kuulub ju (5) viiele Buddhale.

9) Lubamatu on omada eelarvamusliku suhtumist ja seisukohta nähtuste suhtes,mis enda algolemuselt on puhtad,määrimatud .

10) Lubamatu on söbrustada kuritahtlike inimestega.

11) Lubamatu on anda all-tekstiga möisteid sönadeta nähtuste kohta .

12) Lubamatu on enda mötetes luua halvustavat suhtumist tavaliste usuliste suhtes. jne.