Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Vārānasī

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
(Redirected from Varanasi)
Jump to: navigation, search
Benares.jpg
Varanasi-3.jpg
Vārānasī vanim nimi on Kashi - valguselinn, siin 7.-4. sajandil e.m.a. paiknenud samanimelise aarjalaste kuningriigi keskus. Veel on linna kutsutud "igaveseks linnaks", Banarasiks ja inglastele oli ta Benares. Alates 1956. aastast on linna ametlik nimi taas Varanasi, nii nagu ta suurema osa oma ajaloost on olnud.

Varanasis on kolme miljoni elaniku kohta tuhat templit või templikest. Seal asub stuupa, kohas kus Buddha pidas oma esimese kõne. see paik on kujunenud paljudele palverännakute sihtkohaks.

Igal hommikul, Varanasis, hindude kõige pühamas linnas. juba rohkem kui 2000 aasta vältel, tunglevad kümned tuhanded palverändurid mööda kitsukesi ja prahiseid tänavaid alla Gangese poole. Tänavad lõpevad kõrgete, altpoolt laienevate kivitreppidega, mille alumisi astmeid noolib vesi. Need ongi kuulsad ghatid, mis koidikul muutuvad rahvarohkeks tribüüniks igahommikusele jumalateenistusele. Lugematud sõjakäigud on linna muljetavaldavalt pika ajaloo vältel temast üle rullunud, kuid niisamuti nagu hing, aatman, on hindude meelest hävimatu, on alles jäänud ka Varanasi hing ja pühadus. Viimase suurema laastamistöö märgina paistab kaugele jõele Aurangzebi Suure moshee kuppel ja sihvakad minaretid. Julm Aurangzeb oli aastatel 1658-1707 mogulite impeeriumi viimane suur valitseja. Sulgenud oma isa, Taj Mahali looja Shahh Jahani Agra Fordi vangitorni, lasi ta mõned aastad hiljem Varanasis maha lõhkuda suurema osa hindu templitest. Kõige pühama, Vishwanathi templi alusmüürile rajas ta oma moshee. Pärandina tollest mogulite valitsemisajast on tänapäevalgi ligi 15% Varanasi elanikkonnast muhameedlased. Keskeltläbi samasugune on see protsent ka terves Indias, pärast äsjavabanenud Briti kroonikoloonia jagunemist 1947. aastal usutunnuse alusel tänapäeva Indiaks ja Pakistaniks. V

Viwanathi tempel ehitati uuesti üles natuke uude kohta aastal 1776. Tänapäeval on see ülekullatud katusega tempel üks tähtsamaid palverändude sihpunkte Indias. Templi pühakotta pääsevad üksnes hindu-usulised. Võõrad ei saa templit isegi pildistada - valve on tugev ning tihedalt vanalinna majade vahele kiilutuna ei ole hõlbus tast ülevaadetki saada. Varanasis on ka Uus-Viwanathi ehk Birla Vishwanathi tempel. See käesoleva sajandi alguses ehitatud hiigeltempel asub Varanasi äärelinnas kuulsa Benarese hindu ülikooli keskuses ning seal on teretulnud kõikide kastide ja usundite esindajad. Ülikool ise on tähtsaim India kunsti, muusika ja sanskriti keele uurimise keskus.


Gangese imettegev toime olevat eriti tugev seal, kus jõgi Himaalaja mäestikust end tasandikule murrab (Haridwaris), kohtades, kus liituvad mitme püha jõe vood (näiteks Allahabadis) ning suudmes. Varanasis suubuvad Gangesesse väikesed lisajõed Varuna ja Asi, aga arvatavasti ka mütoloogiline maa-alune jõgi Sarasvati. Veel peavad hindud Varanasit jumal Siva maapealseks residentsiks. Arvesse läheb ka Buddha tegevus selles piirkonnas 6. sajandil enne Kristuse aega.

Varanasi-st kümne kilomeetri kaugusel asuvas Sarnathi Hirvepargis pidas Buddha oma esimese jutluse. Seda kohta tähistab 34 meetri kõrgune ja 2000 aastane Dhameki stuupa. Ka ülejäänud Buddha tegevusega seotud pühapaigad - sünnikoht Lumbinis, surmakoht Kuinagaris ja kuulsaim mediteerimiskoht Bodhgayas - asuvad Varanasist vaid 300 kilomeetri raadiuses.

Vishnu üheksandaks inkarnatsiooniks peavad hindud Buddhat.