Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Vedanā

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Clairvoyance--C.jpg
vedanā - tunne , tundetoon

Vinayasastra: “Isegi arhatid, kes on heitnud kõrvale usu iseendasse kui muutumatusse üksusse, kannatavad siiski mõnikord ebameeldivate tunnete, näiteks peavalude all, mis on nende varasemate toimingute järelm.”

Vedanā budismis teine viiest isiksuse koostisosast ja seitsmes lüli sõltuvusliku tekkimise ahelas.

Tunne hõlmab kolme liiki kogemusi: meeldivaid, neutraalseid ja ebameeldivaid.

Vastavalt kuuele võimele (skr indriya ) on tundeid kuut liiki.

Positiivne ja negatiivne tunne (õnn ja frustratsioon) on teoviljad.

Tunne (nii füüsiline - 5 meeletaju valdkonnas - kui vaimne - 6. meele, mõtte valdkonnas) on kas meeldiv, ebameeldiv või erapooletu.

Need 6 tunnet (2x3) jagunevad subjektseteks (minu tunne) ja transpersonaalseteks (avatuse tasemel, ilma püsiva printsiibita, millele taandada iseennast).

Ka transpersonaalsed tunded võivad olla piinavad.

Meelte lokatsiooni järgi on 18 tunnet: 6 taju + 3 varianti (+, -, =)

Ingl feeling, sensation.


1:  Paali kaanon'i seisukoht    :
   (āyatana)  meelte alus ehk meelte  toetuspunkt


tunne


iha
"sisemised"
meele
organid
<–><!--–--> "välised"
meele
objektid
kokkupuude (sparśa)

teadvus
  1. Kuue sisemise meele aluseks  ehk toetuspunktiks on : silm,körv,nina,keel,keha ja mõistus ehk teadvus 
  2. Kuus välist meele toetuspunkti on : nähtavad vormid,helid,lõhnad,maitsed, kompimisaistingud ehk kokkupuuted ja vaimsed konstruktsioonid ning muud mentaalsed nähtused.
  3. Meel-teadvus tekib sõltuvalt siseste ja väliste meel-nähtuste  ehk toetuspunktide ilmnemisel.
  4. Kokkupuude  (sparśa) ehk kontakt on siseste - väliste meel-toetuspunktide ja  teadvuse  koostöö.
  5. Tunne , tunnetus  oleneb kokkupuute (sparśa) olemasolust.
  6. Ihad ja soovid  sõltuvad tundest , tunnetest.

 

 

 

 

 

 


Viis kogumit (pañca khandha)
vastavalt Paali kaanonile
 
(rūpa) - kuju  ehk vorm moodustub (tekib) neljast algelemendist
  (mahābhūta4 algelementi:  maa, vesi, tuli, õhk
 
 
 
   
    kokkupuude
(phassa)

(viññāna) - teadvus tervikuna, mis hõlmab, põimib ja kooskõlastab kõiki eelnevaid faktoreid










mentaalsed faktorid (cetasika)

tunded, mis koosnevad meele muljetest,emotsioonidest, peenemal tasandil tundejõud
(vedanā)

taju, nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, kompimis-, meel-taju
(sañña)

meeleolud
e kujutlused, motivatsioonid, tungid, ka muljed ,otseselt  ‘kokkutehtused ’, mis tähendab isiksuse aktiivsuse avaldusi, ka meeleolusid;;
(saṅkhāra)
 
  • Vorm ehk kuju tekib neljast algelemendist  (mahābhūta).
  • Teadvus tekib  kogumites.
  • Mentaalsed ilminud tekivad teadvuse kokkupuutest meeleorganitega