Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Veltsa küla

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Velts-suitsutusnu-002.jpg
-veltsas-tuletempel-aa.jpg
Veltsa küla asub Pärnu maakonnas Koonga vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 30 inimest.

Veltsa kylas asub ka Veltsa mõis mille juurde kuulub Looduskaitsealune Veltsa park.

Looduskaitsealune Veltsa park (20 ha) on liigirikas.

Üllatab jämedate puude rohkus, näiteks 125-cm rinnasmõõduga saar.

Pargi põhjapoolses osas on endisest mõisahoonest ümberehitatud elamu, mille ees olev iluaed sulab pargiga ühtseks tervikuks.

Veltsa kylast läheb läbi ka jögi Vanamõisa jõgi (keskjooksul ka Veltsa jõgi) on jõgi Läänemaal Lihula vallas Seira külas ja Martna vallas Kasari külas ning Pärnumaal Koonga vallas Emmu, Kalli, Lõpe, Nedrema, Rabavere, Tarva, Urita, Veltsa külas.

Jõgi suubub vasakult Kasari jõkke (20 km suudmest).

Jõkke suubuvad vasakult Rabavere kraav (13,7 km suudmest) ja Rootsi oja (3,3 km suudmest) ning paremalt Võitre kraav (16,7 km suudmest).

Jõe kaldale jääb kaitsealune Veltsa mõisa park.

Jões elab kaitsealune kalaliik võldas.

Jõe lähtest itta jääb Urita raba (Nedrema looduskaitseala), läände jääb Pärnu–Lihula maantee.

Jõe alamjooksust läände jääb Lihula raba (Lihula maastikukaitseala).

Seira külas jääb jõest itta Vanamõisa mõisa park. Jõe ületavad Mihkli–Oidrema tee (Veltsa sild) ja Kirbla–Rumba–Vana-Vigala tee (Vanamõisa sild). Jõe idakaldal kulgeb Vanamõisa–Koonga–Ahaste tee.

Jõgi on heledaveelina ja vähese orgaanilise aine sisaldusega avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 100 m.

Veltsa vallal on ka oma uue aja kangelane nimelt:

Konstantin Karl Aru-Kaušinski (30. mai 1902 Tarva küla, Veltsa vald Läänemaa – 28. veebruar 1994 Tallinn)


Karl Aru isa ja ema olid mõisamoonakad. Aastal 1914 lõpetas Aru 5-klassilise kohaliku Tarva ministeeriumikooli ja läks Tallinna juuksuri õpilaseks. 1945 tõusis Karl Aru suurtükiväekindralmajoriks. Kindralmajor Aru suri 28. veebruaril 1994 Tallinnas ja maeti Metsakalmistule.

Tarvas oli kindral Karl Aru nimeline kolhoos

Mihkli kihelkonnas Veltsa vallas sündis Mihkel Martna (1860-1934), vasakpoolne poliitik.

Avaldanud ka mitmeid raamatuid.

Tarva uhkeim maja on 1870. aastal ehitatud doktoraadi hoone, rahvasuus lihtsalt tohtrimaja, mis on koos kõrvalhoonetega muinsuskaitse all ja teeks kadedaks iga tänapäevase maatohtri.

Mis kadedaks!

Tänapäev ei mõista, miks tsaariajal piirkonnaarst elas majas, mis on kohalikust haiglast kolm korda suurem ja näeb välja nagu väike loss.



Kuresele mujalt tulnud soovimatuid ehalisi olla pussitatud ja Veltsa pargis toimunud pidu polevat kunagi olnud korralik kui siitkandi mehed kedagi ei pussitanud.


Teise pärimuse kohaselt kutsuti Mihkli ja Kurese kandi rahvast pussjunlasteks nende sagedase pussitamise kombe pärast aga võibolla hoopis seetõttu, et siinse rahvariide juurde kuulus nii meestel kui naistel pussnuga.