Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Vend Vahindra - esimene Eesti soost pühak - Ülo Mattheus

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
(Redirected from Vend Vahindra)
Jump to: navigation, search
Vahindra-Istumas.jpg
Lustig 60ndad.jpg

Septembri algul kuulutas Konstantinoopolis asuv oikumeeniline patriarhaat pühakuks eestlase Paul Kulbuschi, kes Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku piiskopina kandis nime Platon. Paul Kulbusch sündis 1869. aastal, piiskopiks pühitseti ta 1917. aasta lõpus ja veidi rohkem kui aasta pärast leidis ta oma kurva märtrisurma Tartu krediidikassa keldris enamlaste poolt mõrvatuna.

Kas tegemist on esimese Eesti soost pühakuga või on neid rohkemgi, sellest kuulete järgnevas saatelõigus.

- - - - -

Piiskop Platoni pühakuks kuulutamine on kahtlemata huvipakkuv sõnum sellele vaatamata, et pühakukultus pole eestlaste hulgas kuigi levinud nii nagu seda ei ole ka katolitsism ja õigeusk, mis pühakukultust põhiliselt üleval hoiavad ja pühakuid produtseerivad – mõnikord otsekui külluse sarvest.

Nii kuulutas Paavst Johannes Paulus II 1. oktoobril välja koguni 120 uut märtrina surnud pühakut.

Nagu ütles uudisteagentuurile ETA Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliidi esimene sekretär Meletios Ulm uuritakse iga pühaku kandidaadi sobivust pikalt ja põhjalikult.

Pühakuks kuulutatava elu peab olema laitmatu ja tema säilmed peavad olema terved, sest pühakute säilmed ei lagune.

Päris korrektne pole aga ETA vahendusel avalikkuseni jõudnud väide, et piiskop Platon on esimene eestlasest pühak.

Nii ootamatu kui see ka ehk ei ole, tuleb esimeseks eesti soost pühakuks tituleerida ilmselt siiski Karl Tõnisson, kes on tuntud ka Vend Vahindra ja Paljasjalgse Tõnissoni nime all.

Karl Tõnisson, kes buda mungana kandis nime Vahindra Mantramitra, sündis Põltsamaal 1883. aastal ja suri Birmas Ranguunis 1962. aastal.

Pühakule kohaselt ei ilmutanud Vahindra keha peale surma mingeid lagunemise märke, millest lähtuvalt kuuluti ta pühakuks - tõsi küll, budistlikuks pühakuks ehk bodhisattvaks.

Sama tõsi on seegi, et esimeseks oma soost pühakuks võivad Vend Vahindrat pidada ka lätlased, sest pöördelistel aegadel Lätis viibinud Tõnisson võttis endale Läti kodakonduse ja kandis kodanikunime Karlis Tennisons.

Riias asus ka Vahindra budistlik tempel ja ise kuulutas ta end Läti budistlikuks peapiiskopiks.

Paraku mõjusid nii Vend Vahindra mõnevõrra tavakohasest praktikast kõrvale kaldunud metoodika kui ka kogu ta olek sedamoodi, et ta kaasaegsed nägid temas pigem laadatola kui pühameest.

Laadaplatsidel tõde kuulutades ennustas Vend Vahindra oma kuulajaile muuhulgas ka kadu ja hukku, ning soovitas neil meelt parandada, sest muud pääsemist ta sõnul ei olnud.

Tagantjärgi on sellelaadseid kuulutusi võetud ka ette-ennustusena, sest Eesti käsi ei käinud hiljem tõepoolest kõige paremini: ees ootasid bolshevistlikud kooduslaagrid, sõda ja seniste väärtuste häving.

Vend Vahindra ja tema ustavaks jüngriks saanud Friedrich Voldemar Lustig lahkusid Eestist lõplikult 1930. aasta lõpus.

Järgmisel aastal jõudsid nad juba Thaimaale, kuhu jäid järgnevaks 18. aastaks, elades erinevates budistlikes kloostrites. Thaimaal pühitseti mungaks ka Friedrich Lustig, kes mungana kandis algul nime Ananda Maitreya, hiljem Ashin Ananda.

1947. aastal toimunud riigipöörde järel saadeti mõlemad Taist välja Birmasse.

Nende viimaseks elupaigaks alates 1953. aastast sai klooster Birma pealinnas Ranguunis kuulsa Shwedagoni stuupa läheduses. Olgu märgitud, et kahe munga eheduses ja pühaduses ei kahelnud neil mail keegi. Nagu osutaud, suri Vahindra pühakuna 1962 aastal.

Lustigi ehk Ashin Ananda elupäevad kestsid aga 1989. aastani.

Mõlema mehe säilmete viimseks puhkepaigaks sai Kwan Yin Shani klooster.

Omaette analüüsi vääriks kahtlemata teema.