Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Viha

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Blanche6.jpg
Karate 3.jpg
Angry-face-boy.jpg
Angry-doggy.jpg
Angry-hobo.jpg
Angry-sheep.jpg
Barashurama.jpg
Food-fight1.jpg
Hinayanabuddha.jpg
viha ( dvésh-a , pratigha ) üks meeleplekkidest (skr cittakleśa; pl cittakilesa; tb nyon mongs; hn fannao; jp bonnō).Viis suuremat meeleplekki on teadmatus e nõmedus, iha, viha, kadedus ja uhkus e ülbus.

Kättemaksuhimuline hoiak olendite, frustratsiooni ja frustratsiooni-loova olukorra suhtes.

Funktsioon: aluse loomine selleks, et ei leitaks õnnehetke.


VIHA

Viha on negatiivne meeleseisund, mis väljendub tugevas vastumeelsuses kellegi/millegi vastu või soovina kedagi/midagi kahjustada. Need objektid võivad olla järgmised:


· Isik või mistahes muu objekt, mis meile kahju toob ( kannatust valmistab ); · Kannatus, mida me kogeme; · Põhjus, miks me kannatame.


KAHJUD, MIDA VIHA TOOB


1. Viha hävitab kõik positiivse, mida oleme suure pingutusega saavutanud.


2. Me muutume pahuraks ja ebasõbralikuks.


3. Viha hävitab sõprussuhted, loob pingeid kolleegide vahele ja on konfliktide ning sõdade peamine põhjus.


4. Me oleme õnnetud.


5. Akiline vihahoog võib meilt ühe hetkega röövida kogu meie mõistuse ning me võime korda saata tegusid, mida hiljem kahetseme.


6. Me käitume vägivaldselt ja kahjustame teisi, nii vaimselt kui füüsiliselt.


7. Kuna me käitume viletsalt, teeb see meid teiste silmis ebasümpaatseks ning nad võivad meid seetõttu soovida kahjustada. Heale inimesele ei soovi keegi halba.


8. Ka tulevastes eludes kaotame kergesti enesevalitsuse.


9. Me loome palju negatiivset karmat, mis toob kaasa madalama ümbersünni.


10. Viha on tõkkeks vaimsele arengule, saavutamaks realisatsiooni jne.



VASTUMÜRGID VIHALE


1. Mõtle viha kahjudele ja hüvedele, mida saavutad, kui selle hülgad.


2. Milleks olla õnnetu ja vihane, kui me saame olukorda muuta?


KANNATLIKKUS JA KÄTTEMAKSUST HOIDUMINE


1. Me kannatame ja meil on probleeme, kuna oleme ise sellele kunagi põhjuse loonud. Milleks olla siis vihased teiste peale? Meie endi isekus ja pettekujutlused on need, mis ei lase meil näha asju sellistena nagu nad tegelikult on. Kui me oleksime eelmistes eludes pingutanud ja saavutanud vabanemise (virgumise ), ei tuleks meil praegu taluda selliseid ebameeldivaid olukordi.


2. Isik, kes meid kahjustab ( kannatust valmistab ), on tegelikult ise õnnetu. Seetõttu tuleks meil tema suhtes hoopis kaastunnet arendada, mitte olla vihased.


3. Isik, kes meid kahjustab ( kannatust valmistab ), on pettekujutluste mõju all – kuidas võiksime tema peale vihane olla?


4. Kui pahasoovlikkus oleks selle inimese loomuseks, milleks olla vihased? Me ei ole ju vihased tule peale, kui see meid kõrvetab, kuna see on tema loomus. Kui pahasoovlikkus ei ole selle inimese tegelik loomus, ei ole samuti põhjust olla vihased. Me ei ole ju taeva peale vihased, kui sealt mõnikord vihma tuleb, kuna vihma toovad pilved ei ole tema loomuseks.


5. Mõtle nendele vigadele, mida oled ise oma elus teinud ja sellele, kuidas oskamatu tegutsemine on sulle probleeme valmistanud.


6. Ütle lahti igasugusest kiindumusest materiaalse omandi, sõprade ja sugulaste ning samuti oma keha vastu. Kui neile juhtutakse kahju tegema, ei tekita see meis enam viha või kättemaksuhimu.


7. Kui inimesed osutavad meie vigadele, mida oleme teinud ja kritiseerivad meid, siis milleks vihastuda? Nad annavad ju sellega suurepärase võimaluse, et ennast parandaksime ning saaksime edasi areneda.


8. Kui meid süüdistatakse milleski, mida me tegelikult pole teinud, pole põhjust saada vihaseks selle peale, mis ei ole tõsi. Kui keegi ütleks meile, et meil on sarv pähe kasvanud, siis ju ei vihastaks me, sest teame, et see pole tõsi.


9. Samaga tasumisel ( sooviga kellelegi millegi eest kätte maksta ) loome me endale taas negatiivset karmat ja kogeme sarnaseid probleeme ka tulevikus. Taludes aga vapralt kõiki neid raskusi, mida elu toob, saab meie mineviku negatiivne karma puhastatud.


10. Teine inimene, kes meile kahju toob ( kannatust valmistab ), loob sellega endale negatiivset karmat ja lõikab oma tegude vilju tulevikus. Seetõttu peaks ta olema hoopis meie kaastunde kui viha objekt.


11. Mõttes jaga see isik või situatsioon väikesteks osadeks ja katsu leida, mis on seal vastikut või ebameeldivat?


12. Vaatle, kuidas meel ise loob endale vaenlasi - tõlgendades asju ja/või olukordi teatud viisil, andes neile silte: “kahjulik”, “halb” või “vaenlane”.


13. Milleks veel omalt poolt põhjustada kannatust, kui seda on maailmas niigi palju?


14. Ei ole põhjust vihastuda nende peale, kes kritiseerivad Kolme Kalliskivi või meie Dharma õpetajat. Nad teevad seda ainult teadmatusest. Nende kriitika ei kahjusta Kolme Kalliskivi sugugi.


15. Mõtle: sinu vaenlane annab sulle tegelikult suurepärase võimaluse praktiseerida kannatlikkust, ilma milleta ei ole võimalik saavutada Valgustatust. Kannatlikkust saab kõige paremini arendada just oma vaenlas(t)e suhtes. Me ei saa seda praktiseerida Buddha või oma sõprade suhtes; seetõttu peaksime hindama oma vaenlasi.


16. Kui me oleme ise teiste vastu kenad ja soovime neile head, vastavad nad meile samaga ning aitavad meid, kui me seda vajame. Sedaviisi endas kannatlikkust arendades jõuame palju kiiremini oma eesmärgini.


17. Olles Dharma praktiseerijad ning järgides Buddha eeskuju, ei ole meil mingit alust kahjustada teisi olendeid. Sellega me ei oleks mitte ainult silmakirjalikud, vaid valmistaksime kannatust olenditele, keda Buddha hindas rohkem kui iseennast.


18. Mina ja see isik, kes on minu jaoks mingil põhjusel ebameeldiv või vastumeelne, ei oma tegelikult püsivamat loomust ning on olemuselt tühjad.


19. Kõik olendid on kunagi eelmistes eludes olnud meie armastavad emad või isad. Mõtle sellele heale, mida nad on teinud ja püüa kõigisse olenditesse suhtuda võrdse tähelepanelikkuse ja armastusega.


KANNATLIKKUS KANNATUSTE TALUMISEL

1. See on Sansaara loomus – kannatada ja omada probleeme. Seal ei ole midagi üllatavat, nt. haigestumine, vanadus, surm.


2. Mõtle valu positiivsetele külgedele ( nt. haige olles):


· Meie uhkus väheneb;


· Me näeme Sansaara tegelikku loomust palju selgemalt, mis aitab luua vajalikku motivatsiooni ning soovi pääseda välja taassündideahelast;


· See suurendab meie kaastunnet teiste olendite vastu, kes samuti kannatavad.


3. Praktiseeri meditatsiooni.


4. Oma igapäevases elus talume me tohutuid raskusi selle nimel, et saavutada materiaalset edu või head reputatsiooni. Kui aga meie eesmärgiks on Virgumine, siis selle nimel tuleks ka pingutada.


5. Kui me arendame kannatlikkust väikeste ebameeldivuste suhtes, siis suudame hiljem suuremaid ebameeldivusi palju paremini taluda ( kui see vajalik peaks olema ).