Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Vipassanā

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Vipassana 300.jpg
Vana-thai-munk.jpg
Meditation-00.jpg
Meditation-as.jpg
Mel-istumas.jpg
Meditation-practice3.jpg
Meditation.1s.jpg
Munk-sunset.jpg
vipassanā - (paali) vöi vipaśyanā (sanskrit) (tiib; - lhag mthong) tähendab - " sisevaade ehk endasse vaade ".

- vipassanā : põhjusliku sõltuvuse tunnuste analüüs.

Õige teadmine, intuitiivne kirgastumine, sügav kaemus (insight, taip).

Sisemise keskendumise protsess.

Analüüsitakse empiirilist reaalsust, nähes selles peegelduvat absoluutset reaalsust.

Teadvuse rahunemine: teadmatuse lakkamine.

- vipassanā all mõistetakse nii öelda sisevaatluse meditatsiooni ".

- vipassanāt tõlgitakse inglise keelde tavaliselt sõnaga "insight" - eestikeelne vaste võiks siis olla intuitiivne mõistmine või teadmine.

- vipassanā meditatsioon on üks theravaada koolkonna meditatsioonipraktikatest, kus mediteerija püüab enesega parasjagu toimuvast võimalikult teadlik olla ning oma keha ja meelega aset leidvat erapooletult jälgida, erinevalt siis teisest põhilisest meditatsiooniliigist,

samadhi ehk samatha meditatsioonist, kus keskendutakse teatud kindlale objektile - hingamisele, mantrale, visualiseeritud objektile.

Kusjuures seda öpetas isiklikult Buddha Gautama ise enda öpilastele Sangha algus-aegadest peale.

- meditatsiooni tehnilised pisidetailid vöivad eri-koolkondades varieeruda,kuid printsiip jääb samaks,

"Uurida nähtusi (dharmasid ) sel viisil nagu nad ilmnevad läbi meie 5 skandha.


- vipassanā " sünonüüm on paccakkha (Pāli; Sanskrit: pratyakṣa ), " silmade ees, " mis. vihjab konkreetsele kogemusele. "

- 1). rūpa -skandha - keha, kuus meele-organit ja nende objektid - 18 dhatut.

Vorm koosneb neljast komponendist ehk algelemendist (mahābhūta)-Tuli,Maa,Öhk,Vesi


- rūpa vasteks on Lääne filosoofias mateeria.


-1). rūpa ; ilmakaar mandalas on Ida.

-2). vedana-skandha - tunded,aistingud (ilmakaar mandalas - Löuna)

-3). samdjñā-skandha - kujutlused (ilmakaar mandalas - Lääs)

-4). samskāra-skandha - tahe ka kogemus (ilmakaar mandalas - Pöhi)

-5). vijñāna-skandha - teadvus,eristav möistus (koht mandalas - Keskkoht ehk Telg)

___1
_2_____5

3_______6
_4_____7
____8
_9_____12
10______13
_11____14
____15
_16____19
17______20
_18____21
____22


Professor Bielefeldti sõnul on Läänes praktiseeritav vipassanā meditatsioon eriline just seetõttu, et siin on võimalikult suur osa budismist püütud nö üle parda visata, ning konkreetne meditatsioonipraktika ise ongi

peaaegu ainus, mis budismist alles on jäänud.

- vipassanā praktika algab kümnepäevase ritriidiga vipassanā keskuses, edasine praktika sooritatakse peamiselt kodus omaette.

Ja kuigi praktiseerijad võivad ka edaspidi ritriitidel osaleda, pole see väidetavalt vajalik, samuti pole nende arvates vaja õpetaja olemasolu.

Kümnepäevane ritriit iseenesest peaks olema piisav, et õpetada inimesele kõik selgeks, mille abil ta hiljem kodus omaette praktiseerides samm-sammult valgustusele lähemale saab liikuda.

Tuntud birmalasest theravaada õpetaja U Panditta arvamus on, et vipassanā meditatsiooni praktiseerides ei suuda Lääne inimesed sageli erapooletult oma meele ja kehaga toimuvat teadvustada, vaid hakkavad selle asemel eneseteraapiaga tegelema, nö psühhologiseerima.

Ehk siis oma kogemuste, mälestuste ja emotsioonidega teadlikult tegelema.

Seega tegema põhimõtteliselt sama, mida tehakse Lääne psühhoteraapias.


Meditatsioonijuhiste järgi ei tohiks inimene üheski koolkonnas mediteerimise ajal üldse mõtlemise ja intellektuaalse analüüsimisega tegeleda - kui meil ka mingid mõtted tekkivad, ja paratamatult tekkivad, tuleks neid lihtsalt tähele panna, aga kõrvaltvaatajana, nagu keegi, kes jälgib taevas mööda ujuvaid pilvi.

Budistlike praktikate peamine eesmärk on eelkõige reaalsuse, sealhulgas ka meie mälestuste, emotsioonide ja muu sellise, illusoorse olemuse mõistmine, mitte aga reaalsusest kinni hoidmine, selle tähtsustamine ja analüüsimine.

Meditatsiooni õpetades ütlevad budistlikud õpetajad tihti, et mediteerides peate te olema keskendunud, kuid samas ka täiesti lõdvestunud.

Inimestel on kindlasti väga raske aru saada, mida ja kuidas nad siis tegema peavad, sest sellises juhises näib olevat selge vastuolu.

Vähemalt niikaua, kuni meil pole see korraga keskendumine ja lõdvestumine ükskord välja tulnud - siis saame aru, et tegelikult polnud mingit vastuolu, vastuolu oli ainult keeles, sõnades, mida me kasutasime.

Mina illusoorsuse täielik mõistmine on äärmiselt raske ülesanne.


Aga üks positiivne omadus, mille osalinegi arusaamine " mina " illusoorsusest peaks kindlasti kaasa tooma, on inimese enesetähtsuse vähenemine - see, et me ei pea enda isikut maailma nabaks ja äärmiselt tähtsaks tegelaseks.

Budismi järgi tulenevad paljud meie negatiivsed emotsioonid - viha, ahnus, uhkus jne, just sellest, et võtame oma " mina " liiga tõsiselt ja peame seda ääretult tähtsaks.

Lääne budistid arvavad, et "mina" on midagi reaalset, millest me peame lahti saama ja saame lahti - kuigi mõnes mõttes pole meil tegelikult vaja millestki lahti saada.

Sest budismi järgi pole meil muust maailmast eraldatud " mina " kunagi olemas olnudki, ja ainus, mida budistil tuleks teha, on sellest aru saada.

"Mina" illusoorsuse mõistmist vöib vörrelda surmaga - inimene peab olema valmis astuma varasemast täiesti erinevasse ellu.

Paljud inimesed, kes Läänes budismiga tegelevad, ei ole tegelikult nii radikaalseks muutuseks kaugeltki valmis ega suuda seetõttu ka oma "mina"-ettekujutusest ja enesetähtsusest lahti lasta ja loobuda.


Kusjuures asja teeb keerulisemaks veel see, et vähemalt mõnede psühholoogide sõnul peab inimesel " mina " illusoorsusest arusaamiseks olema enne olemas teatav selgepiiriline enesekirjeldus, ettekujutus oma " minast ", ehk see, mida psühhoanalüüsis nimetatakse tugevaks egoks.

Sest vastasel korral võib meie budistlike praktikate peamiseks tulemuseks olla sisemine kaos ja tõsised psüühilised probleemid.

Näiteks tekib meie meeles kurbus või viha - siis küsime, kas kurbus on " mina ".

Kui ma suudan oma kurbust erapooletult kõrvalt vaadata, nagu pilve taevas, siis järelikult kurbus ei ole " mina ".

Kui ma suudan oma viha samamoodi vaadata, registreerida, et näe, see on viha, siis pole ka viha " mina ".

Eesmärk on seega vabaneda enese indentifitseerimisest oma emotsioonidega, mõtetega, mälestustega, kehaga.

Ja niiviisi peaks vipassanā meditatsiooni praktiseerija samm-sammult jõudma lõpuks arusaamisele, et "mina" polegi võimalik kusagilt leida.

On teada, et pikemaajaline ja intensiivne mediteerimine kutsub inimeses sageli esile ebaharilikke seisundeid, mida Läänes tavaliselt peetakse haiglasteks.

Näiteks kuuluvad siia ebatavalised tajukogemused, nägemis- või kuulmis-hallutsinatsioonid, intensiivsed ja sageli häirivad emotsionaalsed seisundid jne.

Kogenud õpetajad oskavad taoliste seisunditega toime tulla, sest neid tuleb ette suhteliselt sageli - näiteks on üks Läänes elav theravada õpetaja öelnud, et kolmekuulise ritriidi kestel esineb selliseid ebaharilikke seisundeid umbes pooltel osalejatest.

Traditsiooniliselt on budistlikud õpetajad selliste kogemuste ilmnemisel juhendanud oma õpilasi neisse kogemustesse erapooletult suhtuma, mitte end nendega identifitseerima.

Vajadusel vähendatakse ka harjutamise koormust ja antakse kergemaid harjutusi.

- vipassanā on kõige enam levinud meditatsioonivorm.