Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Voorusetutest tegudest hoidumine. Geshe Pema Dorje kommentaarid .

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Ananda.jpg
Geluugi-myts.jpg
Gyantse-kumbum ph.jpg
Grandteton global.jpg
Lopon tenzin namdak rinpoche.jpg
Mungad-lumesajus.jpg
Jokhang-dharmawheel-potala.jpg
Kailash-and-dzong.jpg
Kailash-parikrama-kora.jpg
Kar07 erdenezuu.jpg
Buddha on öelnud, et nende olendite valu püsimine möödunud aegade jooksul,

kelle elus pole muud kui piin,
on nonde sooritatud väärtegude õnnetu vili,
mis nad on möödunud eludes teinud teiste olendite vastu.


Soovimata kannatada hirmuäratavaid piinu,
põrkumata tagasi isegi siis, kui meie elu on kaalul,
pöördu ära kõigist tegudest, mis kahjustavad teisi olendeid –
kõik buddhade pojad harjutavad sellisel viisil.



Võimekas (Võimekas on Buddha) sõnas,
et kõik halbade sündide talumatud kannatused
on kurjade tegude vili.

Seega isegi oma elu hinnaga halbade tegude tegemata jätmine on bodhisattva harjutus.


Kui keeruline, kas pole?

Meie jaoks on halva teo tegemine väga lihtne, kas pole?

Kuid siin ta ütleb, et isegi oma elu hinnaga püüa mitte teha ühtki kurja tegu.


Võimekas, Buddha, ütles, sõnas, õpetas, et kõik halbade taassündide talumatud kannatused...

Need on kannatused, millega oleme vastamisi meie või on keegi kuskil mujal, nagu põrgus, näljaste vaimude maailmas, loomade maailmas või kus iganes – meie oleme iha maailmas.

Nii et kus me ka poleks, oleme vastamisi suurte probleemidega, mis on vältimatud.

Need on kõik meie halbade, kurjade tegude tulemus.

Buddha õpetas meile, et millise probleemiga me ka vastamisi oleme – see on meie eelnevates eludes sooritatud halbade tegude tulemus.

Nii et tänasest päevast, kui see on tõeline ja tõde, püüame seega teha mitte ühtki kurja tegu – püüame oma elu hinnaga

. Kuri tegu ei tähenda siin ainult tegu, mis on seotud kehaga.

See on tegu kõnega, mõttega ja kehaga.

On olemas kolm väravat.

Tegusid, mis tulevad mõtetest, kõnest ja kehast, nimetatakse kõiki kurjadeks tegudeks.

Seega harjutasid bodhisattvad tõeliselt.

Nad harjutasid oma elu nimel, nad ei sooritanud eales kurjasid tegusid ning meiegi peame püüdlema nii, nagu seda tegid bodhisattvad.

Ma arvan, et räägin natuke kuuest täiuslikkusest, kuuest paramitā’st.

Räägin väga lühidalt. Need on selle osaga üsna palju seotud.

Kuus täiuslikkust on: heldemeelsuse, eetilise distsipliini, kannatlikkuse ehk sallivuse, rõõmsameelse pingutuse, keskendumise ja tarkuse täiuslikkus.

Heldemeelsusega seoses räägin ma natuke rohkem. Kui räägime heldemeelsusest, seostame selle rahaga, mõtleme raha või vara annetamise peale.

See on kindlasti heldemeelsus, ja väga hea, kuid lisaks sellele saame veel paljutki teha.

On kolme liiki heldemeelsust; esimene on siis raha, vara vms andmine.

Kui teame midagi, mis on elus väga kasulik – nagu Dharma.

Kui teame Dharmat väga hästi ning seda, kuidas teda teostada, teame tehnikaid ja meetodeid – kui me tõepoolest teame seda hästi ja õpetame kedagi, kes ei tea midagi, kui lihtsalt õpetame teda siiralt, puhta südamega – on see iseenesest heldemeelsus.

See on teine liik, mis on üks parimaid heldemeelsuse vorme. Hea südamega õpetuse andmine neile, kes ei tea sellest midagi, on heldemeelsus.

Tiibeti keeles on see chos kyi sbyin pa.

Minnes sellest tasandist veidike allapoole: siis kui keegi ei tunne matemaatikat, inglise või soome keelt vms ja kui keegi oskab seda väga hästi, on nendegi õpetamine hea kavatsusega heldemeelsus.

Kõik heldemeelsused on hea karma.

Viimane heldemeelsus on teiste aistivate olendite elu päästmine.

See on parim heldemeelsus.

Tiibeti keeles on see skyabs kyi sbyin pa.

See tähendab ka väikese putuka päästmist, kuid eriti on see nende loomade elu päästmine, keda viiakse tapamajja tapmiseks.

Kui päästame nende loomade elu, on see parim heldemeelsus.

Sellel võib olla mõju ka meie elule.

Teiste olendite elu päästes pikeneb ka meie elu.

Tema Pühadus tõi alati sellise näite oma kogemuse põhjal: kui ta oli Tiibetis, tohutult suures Potala palees, püüdis ta aknast näha, mis Lhasas toimus.

Mõnikord nägi ta, et lihuniku juurde viidi suuri lambakarju.

Siis tundis ta alati, et nüüd oli aeg päästa nende lammaste elu.

Ta saatis mõne oma teenijatest, et too päästaks lambad tapmisest.

Tema Pühadus rääkis, et nõnda päästis ta tuhandete ja tuhandete lammaste elu.

Ta ütles, et sellel on tema elule tohutult suur mõju – tänu nende loomade elu päästmisele on ta palju tervem ning tema elu on pikem.

Peamine vili tuleb aga järgmises elus.

Kui päästame teiste aistivate olendite elu, on järgmises elus vähem haigusi, eluraskusi ning elu on pikem ja inimestel on vähem takistusi teel.

See on seotud karma seadusega.

Me peame püüdma seda teostada.

Need on kolm heldemeelsuse vormi: riiete või raha andmine, mida meie mõistame;

teine on oma teadmiste jagamine inimestega, kes ei tea, on täielikus segaduses ning kannatavad.

Õpetage neid, andke neile oma teadmine vabast tahtest, ootamata midagi tagasi, puhtast südamest.

Siis on see väga hea heldemeelsus.

Tegelikult ongi see teadmise andmine. Ja siis on veel teiste elu päästmine – see on justkui elu tagasiandmine.

Loomi hakatakse tapma, kuid teie ostate nad ja annate neile elu tagasi.

See on elu andmise heldemeelsus, mis on väga hea.

Just nõnda peate harjutama, kuid kui harjutate, siis bodhisattva viisil harjutades ei tohiks te endale mitte midagi oodata.

Te ei tohiks midagi oodata, vaid peaksite lihtsalt päästma, kõrvaldama teiste olendite kannatused.

Kõik pälvimused, mis teenime, pühendame teistele aistivatele olenditele.

Kui ma annan ja ootan midagi vastutasuks, pole see puhas heldemeelsus.

Loomulikult on see heldemeelsus, kuid see pole bodhisattva heldemeelsus.

Nüüd eetiline distsipliin, eetika täiuslikkus.

Meie harjutame ka eetilist distsipliini, kuid miks see, mida meie harjutame, pole eetika täiuslikkus?

Sest seda ei motiveeri bodhicitta ehk kaastunne ja armastus.

Seega muutub bodhicitta’ga motiveeritud eetiline distsipliin eetika täiuslikkuseks.

Miks?

Sest siis muutub see valgustumise saavutamise seemneks või aluseks.

Eetilise distsipliiniga seoses ei pea ma rohkem selgitama, sest üldiselt on siinolevad inimesed ilmikud.

Eetiline distsipliin põhineb kümnel juhisel, millest kolm on seotud keha, neli kõne ja kolm meelega.

Neid kümmet juhist, mida motiveerib kaastunne, armastus ja bodhicitta, nimetatakse eetiliseks distsipliiniks.

Tapmisest loobumist hõlmab näiteks elu andmise heldemeelsuse täiuslikkus.

Siis on veel varastamine.

Kui tahame tõepoolest anda, pole mingil viisil võimalik varastada.

Kui soovime tõepoolest anda, nimetatakse seda heldemeelsuseks.

Ja kui oleme tõeliselt heldemeelsed, ei varasta me mitte kunagi.

Varastamine tähendab mitte-andmist – see on võtmine.

Seega on väga paljut, mida saame nõnda kontrollida, kuid peamine, mida eetilist distsipliini teostades tuleb teha, on karma seaduse järgimine.

Kui selgitame kümmet juhist, tähendavad need põhilist karma seaduse selgitamisel.

Seega on need otseselt seotud selle teemaga, millest praegu siin räägime.

Ma ei hakka neid kümmet lähemalt selgitama, sest te peaksite neid selgesti teadma.

Kui ei, võite nende kohta hiljem küsida.


Link