Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Wumenguan

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Koanideraamat.gif

Wumen kirjeldab Wumenguan'i eessõnas raamatu saamislugu järgmiselt: "Shaoding'i esimese aasta suvel olin mina, Huikai, Ida-Jia's Longxiang'i templis ülemmunk, seetõttu sooviti mult kõiksugu juhiseid.

Siis võtsin ma vanaaja õpetajate gongan'id ja kasutasin neid, nagu koputit, millega vastu väravat lüüakse.

Suunasin õpilasi vastavalt nende võimetele.

Lõpuks kujunes nendest üleskirjutustest iseenesest see kogumik.

Algusest peale ei olnud selles mingit kindlat järjestust, kokku sai nelikümmend kaheksa näidet. See sai nimeks "Väravata Piiripääs"." (MMK 1996: 16- 17.)

Siit selgub, et Wumenguan sai alguse 1228. (Shaodingi 1.) aasta suvel Longxiang'i templis munkadele peetud loengutest, kus Wumen kommenteeris "vanu kaasusi".

Loengumärkmete põhjal kirjutas Wumenguan'i, see valmis juba samal aastal. Wumenguan'i esimene trükk ilmus 1228.

aasta lõpus. Wumenguan on nime saanud selle esimene kaasuse - Zhaozhou "wu" järgi. "Wu" – "ei ole", "men" – "värav" ja "guan" – "piiripääs". Kokku on seal 48 gongan'i, igaüks koosneb kolmest osast: "vana kaasus", Wumen'i kommentaar ja Wumen'i kirjutatud luuletus.

Wumenguan'is leiduvate "vanade kaasuste" allikateks on chan kroonikad, eriti 11. saj. alguses kirjapandud Jingde chuandenglu, chan õpetajate "kogutud ütlused" ja varasemad gongan'ide kogumikud. Wumenguan'is leidub aga ka võrdlemisi uusi gongan'e, mida ei olnud varem kirja pandud.

Wumenguan erineb Song aja nn. "kirjandusliku chan'i" stiilis kirjutatud teostest nagu Biyanlu ja Congronglu.

Wumenguan'i peetakse lihtsamaks, selle kirjanduslikku väärtust väiksemaks. Wumenguan'is on keel taandunud kõigest kirgastumise saavutamise vahendiks.

Wumen'i eesmärgiks polnud kirjandusteos, vaid tekst, mida võiks kasutada meditatsiooni abivahendina.

Nagu selgub Wumen'i eessõnast, kasutati Wumenguan'i gongan'e eelkõige munkade instrueerimisel.

Esialgu oli Wumenguan populaarne, Wumen'i eluajal ilmus kaks kordustrükki.

Kuid tundub, et selle populaarsus ei kestnud kaua, hilisemast ajast pole kordustrükke teada, samuti pole Hiinas säilinud Wumenguan'i kommentaare.

Üks Wumen Huikai õpilasi oli jaapani munk Muhon (Shinchi) Kakushin (1207- 1298), kes 1254. aastal viis Wumenguan'i Jaapanisse.

Kakushin populariseeris gongan'e, eriti Wumenguan'is leiduvaid. Kuid Kakushin'i koolkond ei levinud Jaapanis eriti laialt, kuna ta ei soovinud tegelda oma õpetuse aktiivse propageerimisega pealinnas.

Wumenguan trükiti Jaapanis esimest korda 1291. aastal Saih_ji templis.

Praegu levinud Wumenguan'i väljaannete aluseks on aga Koonji templis (Hachioji linnas) 1405. aastal trükitud Wumenguan.

Tokugawa aja (1600- 1868) Jaapanis sai Wumenguan väga populaarseks, ilmus kümneid kordustrükke ja mitmeid kommentaare.

Ka 20. sajandil oli Wumenguan Jaapanis populaarne ja just jaapanlased tutvustasid Wumenguan'i Ameerikas ja Euroopas.

Sellepärast ongi see tekst läänes tuntud peamiselt jaapanikeelse nimetuse Mumonkan all ning gongan'ide asemel räägitakse koan'itest ja chani asemel zenist.

Tuntuim zeni ja zen koan'ite propageerija oli Suzuki Daisetsu (1870-1966).


Elli Feldberg

Link