Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Zen´i koidik

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Bamboo-zen-garden.jpg
Zen hall.jpg
Bodhidharma.gif
Zen-kyoto-japan-bamboos.jpg
Zen-garden-ryoan-ji--500.jpg
Mikao Usui.jpg


Kolm teksti, leitud 20. saj Tun Huangis, Tangi ajastu hiina chan-budism, 8. saj 1. pool. 4: Zen jagab sama vaadet suutrate ja sastrate suuresõiduki budismiga. Zeni põhjakoolkonna tekstid, aga toonilt samasugused kui lõuna koolkond.

20: “Mida nimetatakse meele tegelikuks loomuseks (reality-nature), ei sünni ega hävi. Erinevused fenomenide vahel rajanevad vaid valedel mõtetel. Objektide vormid ei eksisteeri lahus meele mõtetest. Seega on asjad algusest peale eraldi keelevormidest, nimevormidest ja mentaalobjektide vormidest: nad on ülimas võrdsed, ilma muutuseta, ja hävimatud: nad on just üksmeel (one mind). Siit nimi õige nõndasus (true thusness).”

21: “Lankavatara sutra”: “Loomupärane (inherent) meel manifesteerib objekte, mis ilmnevad kõikjal viit liiki fenomenide seas.” 5 fenomeni: nimed, vormid, vale mõtlemine, õige tarkus, nõndasus. Asjad on nimetud ja vormitud: nimed ja vormid annab meel. Kui olla meeletu (mindless oneself), neid pole - seda nimetatakse õigeks tarkuseks ja nõndasuseks.

22: “Vimalakirti sutra”: “Et keegi saavutaks puhtuse täiuse, peab ta puhastama oma meele. Kui kellegi meel on puhastatud, on ka buda-maa puhastatud.”

22: “Ka sügavad mõisted on ülimalt tühjad: ülim tee on sõnatu ja kui räägime, läheme 23: sellest eemale. Kuigi võime iseloomustada fundamentaalset alust kui “loomult tühja”, ei ole “fundmentaalset alust”, mida saab märgistada. Tühjus ise on sõnatu: see ei ole mentaalne konstrukt. Tarkade (sage) meel on subtiilne, varjatud, teiselpool mõistmist ja teadmist.” Tühjuse tõttu pole dharmat, mida saab selgitada, meelt, millest saaks rääkida. “Aga tühjus ei ole tühi ja eksistents ei eksisteeri. Eksistents algselt (basically) ei eksisteeri - inimesed ise seovad end eksistentsiga Tühjus ei ole algselt 24: tühi - inimesed ise seovad end tühjusega. Puhas vabanemine on lahus eksistentsist ja tühjusest.” Nirvaanas ei looda üksikuid asju. See on kirgastuse kontemplatsioon. “Essents on tühi ja vormitu, see ei saa sisaldada eksistentsi. Funktsiooni ei ole ärakaotatud, see ei saa sisaldada mitteeksistentsi. Tühi alati funktsioneerib; funktsioneerides on alati tühi. Kuigi tühjus ja funktsioneerimine on lahus, ei ole meelt, mis sisaldaks nende erinevust.”

28: 4 liiki meelelaadi (mentality): pöördub tõest eemale - argiinimene; pöördub tõe poole: sünni ja surma põlastamine, nirvana otsimine - sravaka; meel siseneb tõesse: kuigi kaotad tõkked ja ilmub sisetõde, ei ole subjekt ja objekt nullistatud - bodhisattva; tõe meel: ei kumbki teisest väljas, tõde on meel, meel on kõikjal võrdne, seda nimetatakse tõeks - buddha. “Kes mõistavad tegelikkust, ei näe mingit vahet sünnil ja surmal ja nirvaanal või argisel ja pühal. Objektid ja teadmine ei ole kaks: sisetõde ja fenomenid sulanduvad.”

29: Danaparamita: kiindumatus sees või väljas, ülim loobumine, 30: andmise täius. Silaparamita: hea ja kuri on võrdsed, kumbagi ei leita, moraalsuse täius. Ksantiparamita: meeleobjektide seas ei ole üleastumist (transgression), igavesti lakkab vimm, rahu täius. Viryaparamita: suur liikumatu vaikus (stillness; tüünus), spontaanselt müriaad toiminguid, energeetilise protsessi täius. Dhyanaparamita: imelise vaikuse õitseng, meditatsiooni täius. Prajnaparamita: imeline vaikus, avanedes valgustusest, tarkuse täius. See on suur sõiduk.

34: Bodhidharma järgi on 2 teed: - sisenemine sisetõe kaudu: õpetuste kasutamine, et avaneda algallika jaoks, sügav usk, et argiinimesed ja targad on sama loomutegelikkusega, kui asendada vale tegelikuga, ei ole ennast ja teisi, sisetõde on eristuseta, vaikne, nimetu; - sisenemine praktika kaudu: osutab neljale praktikale (eksimuste parandamine, edasiminek põhjusseosega, mitte millegi otsimine, kooskõlastumine dharmaga). 1. praktika: ahistus ei ole antud jumalate ega inimeste poolt, seda saab taluda vihata, 35: see hoiak on kooskõlas sisetõega ja kui ka koged eksimust, edened teel. 2. praktika: olendite tunded, nii ahistus kui õnn, on sündinud kausaaltingimustest, autasu, kuulsus tuleb mineviku põhjustest, kui rõõmu tuul ei sega, oled kooskõlas teega. 3. praktika: kui mõista, et kolmikmaailmas olemine on kui tulekahju kodus, 36: lakkavad olemise erinevate seisundite mõtted, vaid siis, kui ei otsi, on õndsus. /kolmikmaailm: soovide valdkond, mida kogeb argiinimene; vormi valdkond, meditatsioonis vaadeldud maailm, neutraalne vorm väljaspool soove; vormitu valdkond, peenimad meditatsiooniseisundid 5-8 - budad ületavad kolmikmaailma/ 4. praktika: dharma, tegelikkuse õpetus, rajaneb loomupärase puhtuse sisetõel, mille järgi vormide mitmekesisus on tühi, kes seda mõistab, praktiseerib kooskõlas dharmaga, st 6 täiuse praktika.

39: “Kui õppijad loodavad kirjutatud ja räägitud sõnadele kui teele, on nad nagu lamp tuules: nad ei suuda hajutada pimedust ja nende leek hääbub.

46: Opetaja Sengcan: “Kuigi suur ja väike erinevad, on nad nagu kujundid (images) peeglis, mis kuuluvad üksteisesse.”

51: “Nirvana sutra”: “Tathagata ilmus maailma ja jutlustas dharmat meeleliste olendite vale mõtlemise tõttu.” Kui praktiseerijate meel saab puhtaks, taipavad nad, et “tathagata ei jutlustanud iial dharmat”. Vaid see on täielik õppimine - õppimine, mis on vormitu ja kõik vormid. Lugematutele olenditüüpidele esitatakse dharma lugematuil viisidel ja tal on lugematult tähendusi, mis sünnivad ühest reaalsusest.

53: Opetaja Daoxin: 4 liiki õpilasi: kõrgeim on koos praktika, arusaamise ja realisatsiooniga; arusaamine ja realisatsioon ilma praktikata; praktika ja arusaamine ilma realisatsioonita; praktika ilma arusaamise ja realisatsioonita.

54: Esimese taseme bodhisattva tunnistab kõike esmalt kui tühja, siis kui mitte tühja. See on mitteeristav tarkus. Bs-d õpivad tühjust kui oma realisatsiooni. Kui õpilased näevad otseselt tühjust, on see nähtav tühjus, mitte reaalne tühjus. Viimase saab, kui ei ole vaadet asjadele tühja või mittetühjana - kui pole vaadet.

55: Kes arvavad, et keha on tühi ja mitteeksisteeriv ja meele reaalne identsus on samuti hävitatud (obliterated), on nihilistid, mitte budistid. Kes arvavad, et meel on eksisteeriv ja mittehäviv, on eternalistid.

56: Meel on buddha. Väljaspool meelt ei ole muud buddhat. Sellele lähenemise on 5 tüüpi. 1 - mõistmine, et meel-essents on loomult puhas. 57: 2 - mõistmine, et meel-funktsioon loob igavese rahu, mitmekesisus on kõik see (thus). 3 - peatumatu ärkamine, ärganud meel on alati kohal, teadlik, et reaalsus on vormitu (formless). 4 - kehalise eksistentsi pidev tajumine tühja ja vaiksena. 5 - ühtsuse säilitamine, buddha-natuuri selge nägemine, kontsentratsioon.

61: “Kuigi dharma meri on mõõtmatu, rännatakse see läbi ühes sõnas (it is traveled in a single word). Kui leiad tähenduse, unustad sõna. Kasutamata isegi üht sõna, kuid ometi teades täieliku mõistmisega nii nagu see (like this) - see on buddha tähenduse saamine.”

64: Reaalsus on fundamentaalselt ilma fenomenideta.

Bodhidharma´s Treatise on Contemplanting Mind, lk 79-102

83: 3 mürki: ahnus, viha, teadmatus. 6 varast: 6 meelevõimet.

84: Nende 3 mürgi ja 6 varga kaudu vajutatakse kõik olendid teadmatusse ja segadusse. Kes otsib vabanemist, peab muundama 3 mürki 3ks puhta õpetuse vormiks, ja 6 varast 6ks paramitaks /89: silm, kõrv, nina, keel, keha, meel/. Kolmikmaailm vastab 3 mürgile: ahnus soovimaailmale, viha vormimaailmale, teadmatus vormitule maailmale. Neist mürkidest formeerib meel samsara 6 taset. Kolmikmaailma karmatasud on meele produktid. Kui mõistad meelt täielikult, saad kolmikmaailma sees vältida kolmikmaailma. Kuna 3 mürgi poolt loodud kuri saab varieeruda 85: tõsiduselt, ei ole tasu sama, vaid jaguneb 6 tasemeks: 6 eksistentsitaset. Jumalad (10 vooruse kultiveerimine, õnne vale otsimine), inimesed (armastuse ja viha vale loomine) ja asurad (õndsuse vale otsimine) on vähemrängad. Hullemad on näljased vaimud (tugev ahnus), põrgud (viha), loomad (teadmatus).

88: 3 mürgi vastu aitavad: distsipliini, kontsentratsiooni ja tarkuse praktika.

Treatise on the True Sudden Enlightenment School of the Great Vehicle, Which Opens Up Mind and Reveals Reality-Nature, lk 103-130

105: Ärganuile on kolmikmaailm vaid meel.

120: Buddha 3 keha saavutatakse 8 teadvusest (consciousness), kui need muundatakse 4 tarkuseks. Jõudes 4 tarkuseni, saabub peagi 3 keha. Teadvused 1-5 (5 meelevõimet: silma, kõrva, nina, keele, keha) saavad subtiilseks järgivaks (observing) tarkuseks. Teadvus 6 (kontseptuaalne) saab tegevustarkuse teostumiseks. Teadvus 7 (manas) saab loomupärase võrdsuse tarkuseks. Teadvus 8 (alaya) saab suureks peegeltarkuseks. 121: Need teadvused on tarkuse väravad. Meelevõimete kaudu on tarkus teadlik oleviku objektidest; kooskõla dharmaga, teadmine eristuseta; pole viha ega armastust; kujutluste müriaad puhtas peeglis, pole subjekti ega objekti. Suur peegeltarkus on 122: dharmakaya, reaalsuse keha: imeväärse olemise ja imeväärse eimillegi vahelise kesktee korrektne kontemplatsioon. Võrdsuse tarkus on sambhogakaya, tasu (reward) keha: kui vale meel on ammendatud, saabub kõikjal-võrdne reaalsus-natuur, praktikate müriaad saavutab täiuse. Kaks ülejäänut (seotud 6 meelevõimega) on nirmanakaya, füüsiline manifestatsioon, muunduse keha.

link