Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Zen-meel, algaja meel Shunryo Suzuki

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Suzuki Daisetz Teitaro.jpg
Zen hall.jpg
CLAUDETTE COLBERT 1934.jpg
Zen-kyoto-japan-bamboos.jpg
Le Violon dIngres.jpg
WC-pott.jpg
Emme suitsuga istub.jpg
Japan buddhism-kiilakad.jpg
MARY PICKFORD.jpg
Samurai-Satsuma-during-boshin-war-period.jpg
Bamboo-zen-garden.jpg


21: Zeni õpilastele on peamine mitte olla dualistlik.

Õige praktika

25: Lootose-iste väljendab duaalsuse ühesust: mitte kaks ja mitte üks. Keha ja meel ei ole kaks ega üks. Nad on mõlemat korraga. Igaüks on korraga sõltuv ja sõltumatu.

27: Zeni õpetaja võib öelda: “Tapa Buddha!” Tapa Buddha, kui ta eksisteerib kusagil. Tapa Buddha, sest sa peaksid võtma kokku omaenda Buddha natuuri. Millegi tegemine on omaenda natuuri väljendamine.

Me ei ela teiste, vaid enese pärast. 28: Sa oled boss. Kui boss teeb midagi õigesti, teeb igaüks kõik õigesti. B ei olnud huvitatud mingist metafüüsilisest eksistentsist, vaid oma kehast ja meelest, siin ja praegu.

29: Lootost ( zazen ) praktiseerides ei ole aja ja ruumi ideed.

30: Nad on üks. Eraldi ideed luuakse meeles.

31: Elada B natuuri maailmas tähendab surra väikese olendina, hetk hetke järel. Kui kaotame oma tasakaalu,

32: sureme, aga samal ajal arendame ennast. Mida iganes näeme, muutub, kaotab oma tasakaalu.

Põhjus, miks kõik näib ilus, on selles, et ta on tasakaalutu, aga selle taust on alati täiuslikus harmoonias. See on, kuidas kõik eksisteerib Buddha natuuri valdkonnas (realm), kaotades oma tasakaalu täiusliku tasakaalu tausta vastu.

Kui näed asju ilma Buddha natuuri tasakaalu taipamiseta (realizing), näib kõik olevat ahistuse kujul. Aga kui mõistad eksistentsi tausta, siis taipad, et ahistus ise on, kuidas me elame ja kuidas laiendame (extend) oma elu.

33: Meele keskendamine millelegi ei ole zeni siht. Vaid asjade nägemine, nagu nad on, ja lasta kõigel minna nagu läheb. See on panna kõik kontrolli alla kõige laiemas tähenduses.

Zeni praktika on avada oma väike meel. Keskendumine aitab taibata oma “suurt meelt”, st meelt, mis on kõik (everything). Aeg liigub mitte vaid minevikust olevikku, sealt tulevikku, vaid ka vastupidi.

34: Täiuslikku vabadust ei leia reegliteta. Zazen-praktikas ei pea püüdma peatada mõtlemist. Las see peatub ise. Kui miski tuleb meelde, las ta tuleb ja lase tal minna. See ei kesta kaua.

Kui püüad mõtlemist peatada, tähendab see, et see teeb tüli. Nähtub, et kui miski tuleb väljaspoolt meelt, kuid tegelikult on vaid meele lained, ja kui sa ei tee lainetest tüli, muutuvad nad aina rahulikumaks. Miski ei tule väljastpoolt meelt.

35: Suur meel: kui jätad meele nagu ta on ja ta saab rahulikuks, pole dualismi. Väike meel: seotud millegagi väljaspool ennast, piiratud. Nad on sama, aga arusaamine erineb. Eluhoiak erineb vastavalt sellele, milline on arusaamine. Kõik, mis meel sisaldab, on meele essents.

Selle kogemine on religioosne tunne. Ka kui lained tekivad, on meele essents puhas.

Lainetega meel ei ole häiritud, vaid avardatud (amplified). Kõik, mis koged, on suure meele väljendus. Suure meele tegevus on avardada end erinevate kogemuste kaudu. Ühes tähenduses on kogemused, mis tulevad üksteise järel, alati värsked ja uued, teises tähenduses mitte midagi muud kui suure meele pidev või korduv laialilaotamine. Suure meelega võtame kogemusi vastu nii, nagu tunneme peeglist ära oma näo.

37: Pingutus ei ole meie praktikale hea, sest loob meeles laineid. Aga absoluutset rahu pole võimalik saavutada pingutamata. Peame end pingutuses unustama.

Praktika abil läheb pingutus puhtamaks. Kui ta saab puhtaks, saab keha ja meel puhtaks. Kes on füüsiliselt täiuslikud, neil läheb zeni õige tee saamiseks kauem aega. Kel on suuri raskusi zeni praktikas,

39: leiavad selles rohkem mõtet.

41: See ideede saavutamisest vaba praktika baseerub Prajnaparamita suutral. “Vorm on tühjus ja tühjus on vorm” on dualism. Dualism ei ole “vorm on vorm ja tühjus on tühjus”. Esimesest saab teine siis, kui praktika on pingutuseta. Meele peatamine ei ole meele tegevuse peatamine, vaid meel täidab kogu keha.

42: Dualism on seni, kui kannad hoolt oma tegude pärast. Kui tuleb B, tervita teda,

43: kui tuleb kurat, tervita teda. 44: Õpetaja, kes ei suuda kummardada õpilase ees, ei suuda ka Buddha ees.

47: Mistahes teeme, on meie õige natuuri väljendus, aga praktikata on seda raske teostada. Eksistentsi natuur on olla aktiivne ja tegutsev, aga kuni mõtled “ma teen seda” jne, ei tee midagi. Teed siis, kui ei taha midagi. Kuni pole kirgstunud, on see imeline, aga pärast eimidagi.

48: Buddha natuur on inimnatuuri teine nimi.

Õige hoiak

59: Praktikas on tähtsaim õige pingutus, õiges suunas: saavutamisest mittesaavutamisse. Kui pingutada millegi jaoks, sisaldab see liigseid kvaliteete, elemente.

62: Zazen-praktikas on meel lihtne, aga tavaliselt hõivatud, keeruline - sest enne tegutsemist mõtleme, mõtlemine jätab märgi (trace), tegevus on varjutatud ettekujutatud ideest. Siis muutub tegevus suhtes teiste asjade, inimeste, ühiskonnaga väga kompleksseks. Mõtlemine, mis jätab märke, tuleb relatiivsest segasest meelest. Relatiivne (väike) meel: paneb end relatsiooni teiste asjadega ja nõnda end piirab.

64: Pärast millegi tegemist ei pea jääma jääke. Aga see ei tähenda kõige unustamist. Seda mõistes dualistlik mõtlemine kaob. Zen-i praktiseerides saad üheks zeniga. Seal ei ole sind ega zazeni. Kui kummardad, ei ole Buddhat ega sind. Leiab aset täielik kummardus, nirvaana.

65: Kuus õige elamise astet. Dana (andma) prajna (tarkus) paramita (ületama). Sila prajna paramita: Buddha juhendid. Kshanti prajna paramita: vastupidavus (endurance).

Virya prajna paramita: pidev pingutus. 66: Dhyana prajna paramita: zeni praktika. Prajna paramita: tarkus.

on kõik üks, aga eri külgedes. Kristlik jumala poolt antus on täiuslik andmise idee. Aga kui mõelda, et jumal lõi inimese ja et sa oled eraldi jumalast, oled aldis mõtlema, et sul on võime luua midagi eraldi jumalast, nt lennukeid.

Kui korrata “ma loon, loon”, unustan peagi, kes on tegelikult “mina”, mis loob asju - unustan jumala. See on inimkultuuri oht. Luua “suure minaga” on anda, me ei saa luua, kui kõik on loonud jumal. Millegi kui jumala loomingu absoluutse väärtusega võrdlusel ei ole väärtust. Kui millegi ei olegi materiaalset või relatiivset väärtust mingile “väikesele minale”, on sel absoluutne väärtus iseendas.

Kõik, mida teed, 67: peab baseeruma sellisel teadlikkusel, mitte materiaalsel või enesekesksel väärtuse ideel. Mida teed, on õige andmine, dana prajna paramita.

Kolm liiki loomist:

1. aste: kui istume, oleme eimiski, aga kui tõuseme, oleme siin;

2. aste: kui oleme siin, on kõik siin, kõik on loodud kohe, kui tuleme nähtavale eimillestki, kui kõik tuleb nähtavale eimillestki, näeme seda kõike kui värsket uut loodut, see on mittekinnistumine, toimid või produtseerid või valmistad midagi nagu toitu;

3. aste: luua midagi endas, nagu haridust, kultuuri, kunsti, ühiskonnasüsteemi. Kui unustad esimese, kõige tähtsama, on teised kui vanemateta lapsed, nende loomine ei tähenda midagi.

Kõik unustavad zazeni ja jumala, töötavad hoolega 2. ja 3. loomisliigiga, aga jumal ei aita neid. Sest meil on nii palju probleeme selles maailmas.

71: Tavaliselt muutud zazen-praktikas väga idealistlikuks, paned ette ideaali või eesmärgi, mida püüad saavutada ja täita. Aga see on absurd. Idealistina on sul endas mingi saavutamisidee. Siis pole aega, et saavutada oma ideaali.

73: Kui praktikas on rõõmutunne, ei ole see väga hea.

Hinajaanas on 4 viisi, parim neist teha seda rõõmuta (isegi spirituaalseta), unustades füüsilise ja mentaalse tunde, unustades kõik endast oma praktikas; järgmine on füüsiline rõõm praktikas; siis nii mentaalne kui füüsiline rõõm - need kaks vaheastet on siis, kui praktiseerid zazen-i, sest tunned end praktikas hästi; esimne on, kui sul pole praktikas mõtlemist ega teadmishimu. Need 4 on ka mahajaanas, kõrgeim on neid praktiseerida. Kui praktikas on raskusi, on sul mingi vale idee.

74: Konflikti põhjus on fikseeritud või ühekülgne idee. Teades praktika liigi kasusid ja kahjusid, saad praktiseerida seda ohutult. Aga kui on ühekülgne hoiak, ignoreeritakse praktika kahju, rõhutades vaid head osa.

75: Meie praktika erineb tavalisest religioossest praktikast: tal pole üksikeesmärki ega erilist jumaldusobjekti. Aga tee siiski on. Eesmärgita praktika tee on piirata tegevust (activity) või olla keskendunud sellele, mida teed sel hetkel. 76: Budismi õppimise eesmärk ei ole budismi, vaid enese õppimine. Ennast õppida on võimatu mingi õpetuseta.

77: Selle kaudu mõistame oma inimnatuuri. Aga õpetus ei ole meie, vaid mingi selgitus meist. Kui oled kinnistunud õpetusse või õpetajasse, on see suur viga. Hetkel, kui kohtad õpetajat, pead tast lahkuma ja olema sõltumatu. Kui sa ei ole õpetajasse kinnistunud, võib ta näidata sulle teed endani.

Hiina kunagine õpetaja Rinzai õpetas õpilasi 4 viisil: rääkis õpilasest; rääkis õpetusest; interpreteeris õpilast või õpetust; mõnikord ei andnud õpilasele üldse juhiseid. Pole vaja õpetada, sest õpilane on B, kuigi ta seda ei pruugi teada. Kui sa ei kuule midagi õpetajast, aga istud, nimetatakse seda õpetamiseks õpetamiseta. Õpetajat on vaja, sest ei saa ise õpetada ennast. Õpetus õpetajaga on su igapäevase elu, lakkamatu tegevuse osa. 78: Selles mõttes ei ole vahet praktikal ja igapäeva elul.

84: Kui pingutus ei lähe õigesse suunda, see ei tööta ja võib ka rüüstata su puhta natuuri. Siis mida enam tead zenist, seda enam. Su meel täitub rämpsuga, määrdub.

90: Õigest teest rääkimine on raske, sest sel on negatiivne ja positiivne külg ja kui ühest rääkida, siis teine puudub. Ja tee on nii hinajaana kui mahajaana: hinajaana praktika mahajaana vaimuga (spirit), rigiidne formaalne

91: praktika koos informaalse meelega. Kui sul on mahajaana meel, võib osa, mida rahvas nimetab fomraalseks, olla informaalne.

Hinajaana juhiste järgimine murrab mahajaana juhiseid. Kui järgid juhiseid formaalselt, kaotad oma mahajaana vaimu. Kui mõistad oma teed täielikult, probleemi pole, sest kõik on praktika. Kui sul on mahajaana meel, ei ole hinajaana ja mahajaana praktikat. Isegi kui näid murdvat juhiseid, järgid neid nende tõelises mõttes.

93: Enne sündi polnud meil tunnet; olime üks universumiga: meele 94: essents, suur meel. Kui sünni läbi eraldati meid ühesusest, saime tunde.

Õige arusaamine

99: Budism on sügav filosoofia, aga zen ei huvitu filosoofilisest arusaamisest, vaid rõhutab praktikat.

100: Karma: elu täis egotsentrilisi ideid. Budistlik elu ei ole karmiline elu. Praktika eesmärk on lõigata ära karmiline pöörlev meel. Kui praktiseerida vaid kirgastumiseks, seda ei saavuta. Aga kui uskuda oma teesse kindlalt, oleme juba saavutanud kirgastuse.

101: B ei saavutanud karma-vaba elu. Ta muretses maa allutamise pärast jne. Aga ta eluviis ei olnud

102: kõikuv. Vaatas end ja teisi samade silmadega kui kive ja taimi.

102: Budismi baasõpetus on mööduvus või muutus. Kõige muutumine on eksistentsi baastõde.

103: Kuna seda ei mõista, kannatame. Oma inimtendentsi tõttu võtame õpetuse vastu nii, nagu oleks miski peale sunnitud. Aga kas tunneme sellest head või halba, tõde eksisteerib. Kui miski ei eksisteeri, siis tõde ei eksisteeriks. Budism eksisteerib iga üksikeksistentsi pärast. Täielik täius ei erine ebatäiusest. Igavene eksisteerib mitteigavese eksistentsi tõttu. Halb on hea; hea on halb.

110: Budismi järgi olend korraga eksisteerib ja ei eksisteeri. Tühjusest tuleb tõeline eksistents.

111: Kui meil on definiitseid ideid või lootust tuleviku kohta, ei saa me olla tõsised momendi suhtes, mis on praegu.

112: Kui otsid vabadust, ei leia seda. Absoluutne vabadus on vajalik enne kui saad saavutada absoluutse vabaduse.

113: Keskendumine ei ole püüda midagi vaadata, vaid vabadus. Keskenduma peab eimillelegi. Kuni ei mõista tühjuse ideed, näib kõik eksisteerivat substantsiaalselt. Pärast reaalselt.

115: Paljudel viisidel jaotatud mõtlemine ei ole tõeline. Keskendumine peab olema kohal meie mõtlemises. See on tähelepanelikkus (mindfulness). Olgu sul objekt või mitte, peab su meel olema stabiilne ja mitte jaotatud. See on zazen. Tarkus ei ole õpitav, vaid tuleb tähelepanelikkusest. Seda nimetatakse meele tühjuseks. Tühjus on zazeni praktika.

119: Pole erinevaid individuaalseid eksistentse, vaid nimed ühe eksistentsi jaoks. Ühesus on väärtuslik, aga variatiivsus samuti imeline.

Viimast ignoreerides rõhutavad inimesed üht absoluutset eksistentsi, aga see on ühekülgne. Ühesuse ja variatiivsuse vahel on lõhe, aga nad on üks asi.

Nii on ühesus igas eksistentsis. Me võime leida reaalsust igas momendis, igas fenomenis.

121: Kuigi teed, mida tunneme, on erinevad, tegelikult nad seda ei ole, essentsis on nad samad.

126: Kuigi praktiseerime zazeni, ei nimeta me end zeni kooliks. Iga elumoment tähendab olla Buddha ajalik toiming (temporal activity of Buddha).

Kõik on Buddha toiming. Istumine sel viisil on olla Buddha ise, olla nagu oli ajalooline B.

127: Me oleme lihtsalt budistid. Religioon ei ole üksikõpetus, vaid kõikjal, õige õpetus on igal hetkel.

Meie õige natuur on teadliku (conscious) kogemuse taga. Mõneti on budism poleemiline ja vastuoluline, kuna budistid peavad kaitsma oma teed religiooni müstiliste ja maagiliste tõlgenduste eest. Aga filosoofiline diskusioon ei ole budismi mõistmise parim viis.

Parim on istumine.

135: Budistidel ei ole ideed ainult materjalist või meelest või meele produktidest või meelest kui olemise atribuudist; meel ja materjal on alati üks. Zazen-i praktika on selleks, et väljendada oma õiget natuuri, mitte kirgastumise saavutamiseks.

link