Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Zen on stressivastane

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Saichou-tendai-founder-japan.jpg
Dogen Zenji.jpg
Jdo-Shinsh.jpg
Japan buddhism-0.jpg
Japanes kitchen-004.jpg


On aegu, mil kõik läheb valesti ja sukeldumine hullusesse võib tunduda ainsa sobiva lahendusena. Kuid on olemas inimesi – oled neid kindlasti näinud või neist kuulnud – kes pilgutavad vaid ripsmeid kõige hirmsamate saatuselöökide ees. Nad saavad sellest jagu ja liiguvad edasi.

Kui arvad, et nad söövad mingeid erilisi tablette, millest arst ei ole sulle veel rääkinud, siis sa eksid. Pigem peitub lahendus selles, et need inimesed on zeni – mõistuse ja iseenda valitsemise ning sisemise rahu saavutamise kunsti – meistrid ja harrastajad.

Plahvatuslikult populaarne zen aitab tuhandetel inimestel üle saada nende ootustest, mis kunagi tõeks ei saa ja aitab alatiseks lahti saada stressist.

Mis on zen?

Ükskõik kuhu vaatad või kust otsid, selget vastust sa sellele ei leia, kuna tegemist ei ole kindla mõistega. See on religioon, filosoofia, eluviis ja samas ei ole see ükski neist. Enne, kui asi liiga segaseks muutub, alustame zeni ajalooga. Indias umbes 500 aastat e.m.a. nimetas Siddhartha Gautama askeetliku elu vastutavaks kõigi kannatuste eest tema ümber. Pärast aastaid mediteerimist jõudis ta valgustatuseni ja teda hakati seeläbi kutsuma Buddhaks.

Alates sellest päevast uskus ta, et kannatuste juur peitub selles, kuidas keegi omistab enda jaoks asju ja olukordades, mis on ajutised. Bodhidharma, kes oli üks tema õpilastest, reisis Hiinasse, kus ta tutvustas budismi, mis sulas kokku taoismiga. Seda mõtete kooli nimetati Ch´an Buddhismiks, mis hiljem, umbes 1200 aastal m.a.j. levis ka Jaapanisse, kus sellele anti uus nimi: zen-budism.

Kuid erinevalt enamikest religioonidest ei propageeri pudism kindla jumala kummardamist, sellel ei ole ettekirjutatud kombetalitusi ja ta ei luba teatud elu pärast surma. Sellel puuduvad doktriinid ja dogmad, mida usu järgijad peavad omaks võtma. See on isiklik kogemus, see kujuneb välja inimese mõistuses.

Ent sarnaselt paljudele uskudele jaguneb see erinevateks sektideks. Zen-budism, kõige populaarsem haru, pöörab tähelepanu rohkem Buddha tegudele, kui tema sõnadele.

Zen on stressivastane

Zeni individualistliku loomu poolest (võibolla on see ka tema suure populaarsuse põhjuseks) tähendab see erinevate inimeste jaoks erinevaid asju. Kuid suurim veetlus peitub sisemises rahus, mis see endaga kaasa toob, koos kõrgendatud iseenda ja oma koha tundmisega universumis.

Kuna zen rõhutab asjade ebapüsivust – „kõik muutub” on selle üks põhilisemaid ettekirjutisi – siis mõjutab zen kogu meie elu alustades karjäärist kuni suheteni ja mõistmiseni, milles edukuse ja rahulduse olemus tegelikult peitub. Ja mis kõige tähtsam – see on potentne kaitse stressi vastu, aidates inimestel paremini hakkama saada elu tagasilöökidega.

Zen on rajatud neljale õilsale tõele:
1 – Kannatused ja kurbus on olemas ja neil on valdav osa meie elus.
2 – Kannatuse põhjuseks on teadmatus, mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi või kellegi vastu.
3 – Kannatust saab kaotada lõpetades ihaldamise, mida on võimalik saavutada järgides neljandat tõde.
4 – Tuleb valida 8 osaline tee, et saavutada nirvaana – valgustatus, kannatustest vabanemine.


8 osaline tee kirjutab ette kindlad tegevused, et lõpetada ihaldamine ja kannatused. Nendeks on õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine ja keskendumine.
Esimene ja teine tee tulenevad õigete vaadete omamisest ja Buddha meetodite mõistmisest.
Kolmas, neljas ja viies tee on soovitused mõistlikuse, õige kõne, käitumise ja kutsumuse kohta.
Kuues, seitsmes ja kaheksas juhivad mediteerimist, andes nõu õigete pingutuste, teadlikkuse ja mõtiskluste kohta, et õieti mediteerida.

Mediteerimine

Zeni mediteerimist nimetatakse zazeniks ja see ei ole midagi enamat kui istumine. Lihtsalt istumine, lõdvestumine ja oma mõistusest segavate mõtete väljasaatmine (seda on palju raskem saavutada, kui arvatagi oskad). Tavaliselt viiakse mediteerimine läbi kindla hingamise ja mantratega – korduvate sõnadega, et endast välja ajada halbu, allumatuid mõtteid.

Lisaks meditatsioonile tegeldakse zeniga ka koanide näol. Need on mõistu-ülesanded, mis aitavad zeni õpilastel leida tõde igapäevaste situatsioonide varjust. Koanide irratsionaalne sõnaseade ja paradoksaalne sisu teeb võimatuks nende lahendamise mõtlemise teel. Need on hoopis mõeldud śokeerimaks õpilasi, et nad loobuksid leidmast vastuseid oma harjumuspärasest maailmast ja reaalsusest.

Saa lahti oma muremõtetest

Zen-budism on tee kõrvaldamaks kannatused ja rahulolematus inimese elust. Kuna see on ülim lubadus, siis tee zenini nõuab pingutamist.

Näiteks sunnib zen inimest uuesti läbi vaatama oma eelarvamused ja arusaamad, mis on temasse alates sünnist süstitud. See aitab lahti saada egoismist, et õppida paremini tundma oma tõelist Mina. See aitab eemaldada rahulolu ja rahulduse asjadest ja situatsioonidest, mille üle tal puudub kontroll, vabastades ta välistest mõjutustest ning andes kindlama ettekujutuse selle kohta, kes ta tegelikult on. Zen aitab inimesel muutuda stressi, tagasilöökide ja viha suhtes vähem vastuvõtlikumaks. Sisuliselt on ta nüüd rohkem „zen”.

Kuidas tuua zeni oma ellu...


Ole rohkem zen

Ilmselgelt on parim viis zeni tundma õppida liitudes zeni kooliga ja õppides otse selle õpetajatelt. Kuid on olemas 5 igapäeva harjumust, mida kasutada, et saavutada zen-budistide sisemine rahu:

Leia igas päevas aega hingamiseks

Leia veidi aega igas päevas, et lihtsalt istuda vaikses kohas. Hinga kontrollitult ja sügavalt, pöörates erilist tähelepanu sisse- ja väljahingamisele. Sa võid isegi korrata vajult sõna („Omm” on populaarne valik), et mõtteid endast välja saada.

Tunne iseennast

Püüa iseennast kõrvalt vaadata. Võta ära oma eelarvamused, viha, kadedus ja ihaldamine ning vaata, mis alles jääb. See on see Mina, mida budism puhastada püüab.

Saa jagu võrgutavast marketingist

Igapäevane äri püüab panna uskuma, et inimene vajab midagi, mille olemasolust tal ei oleks aimugi, kui seda ei pakutaks. Küsi endalt, kui palju sinu elu tegelikult paremaks muutub selle stiliseeritud plastiku või metalliga. Püüa eemaldada oma meeltest teadmine, et asjade omandamine muudab sind õnnelikumaks.


Ela hetkes

Lõpeta korrutamine, mis juhtus minevikus ja mis võib juhtuda tulevikus. Sa elad olevikus, niisiis keskendu sellele kohale ja ajale, kus ja milles sa viibid. Jäta homne homseks.

Õpi kogenutelt

Moodsa spordi kangelane, LA Lakers´i treener Phil Jackson on zeni pühendunud järgija, kes kasutab selle põhimõtteid ka oma töös. Ta mitte ainul ei tee headest sportalstest suurepäraseid, vaid paneb neid ka ära tundma oma tõelisi võimeid ja leppima sellega, mida nad saavad ja mida nad ei saa muuta. Ta õpetab keskendumist hetkele, õpetab omakasupüüdmatust, kaastunnet teiste mängijate suhtes ja leppimist kaotusega, kui osaga meie elust. Meeskonnad, keda Jackson treenib, suudavad paremini hakkama saada pingega, mida tipp-sportlase elu endaga kaasa toob.

Zeni kunst

Nüüd, kui sa tead, millest see kära zeni ümber, siis võid välja selgitada, kas sul on vaja tuua veid rohkem rahu ja vaikust oma ellu.


link