Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Zen

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
(Redirected from Zeni)
Jump to: navigation, search


Twenty-eighth patriarh bodhidharma.gif
Bodhidharma.jpg
Cushions6.jpg


Zen-budism ehk zen on üks mahajaana budismi harusid. (Püüd määratleda zeni sõnadega on sama, mis sääse katse hammustada raudhobust ). Budismi paremaks mõistmiseks tuleks silmas pidada, et see Indiast alguse saanud maailmausund peab tähtsaimaks õiget eluviisi ja vaimseid praktikaid, mitte abstraktset filosoofiat või kvietismi. Zeni rajaja Bodhidharma rõhutas dharma-praktikas kõige olulisemana mediteerimist ja sisemist distsipliini, jättes usu-riitustele teisejärgulise koha. Aastaks 1000 m.a.j. oli zenist saanud üks kahest Hiina tuntumast budismi koolkonnast. Zeni edasine areng seondub kahe jaapani usuuutjaga. Eisai (1141–1215) rajas Jaapanis Rinzai-koolkonna, kus peetakse tähtsaimaks spekulatiivse mõtlemise ületamist ja kirgastumise saavutamist eriliste vaimsete praktikatega. Tänaseni elujõulises Rinzai-koolkonnas on vali distsipliin ja kesksel kohal koanide ehk möistu-ülesannete lahendamine. ( näiteks : ´Kus sa olid, kui su vanemad polnud veel sündinud?´, ;´Kõik teavad, kuidas kõlab kahe käega plaksutamine aga ühe käega plaksutamine? ´ Jaapani munk Dogen (1200–1253) asetas põhirõhu meditatsioonile ning dharmapraktika ühendamisele inimeste igapäevaelu ülesannetega. Just temalt pärineb sentents: „Igapäevane elu on parim zen-praktika.“ Dogeni rajatud zeni suuna nimetus on soto.

Zen toetub kahele jalale, ehk tehnikale : kwats ja koan.

Zeni nurgakiviks on tõdemus, et sansaara ületamiseks (kannatustest vabanemiseks) tuleks igapäevast elu mõtestada ja elada häirimatu, eetilise, virge olendina. Zen treenib inimeses,kes temaga totaalselt tegeleb spontaan-intellektuaalse reaktsiooni ülima täiuslikkuseni.Zeni meistrite loetelu on pikk,kes silma paistnud geniaalse täpsuse ja lihtsusega enda mötete väljendamisel.Zeni meistrid ehk öpetajad eelistavad isikliku ja indiviuaalset paradoksaal-loogikatformaal-loogikale, kuna see blokeerib sellise psüühhilise funktsiooni meis nagu -intuitsioon.

Zen on levinud peamiselt Hiinas, Koreas ja Jaapanis. Hiinas kannab ta nime chan, Koreas seon, Jaapanis zen. Nimi tuleneb sanskriti sõnast dhyāna ´meditatsioon, mõtlus´. Zen-budism pöörab tähelepanu tõe otsimisele filosofeerimise ehk filosoofilise verbaal-meditatsiooni kaudu ning rõhutab seetöttu ka eraldi mediteerimist (mötlust) kui vajadust teel valgustatusele. Läänes on rohkem tuntud Jaapani zen. Samas on Jaapani zenil ka veidi erandlik positsioon, sest seal saavutas zen oluliselt laiema kultuurilise kandepinna kui Hiinas või Koreas. Kuuekümnendatel aastatel sai zen populaarseks ka läänemaailmas, suuresti tänu Daisetz Teitaro Suzuki (Suzuki Daisetsu) loengutele ja raamatutele. tavatödesid ja väärtusi pakkuvale

Jaapanis oli zen-budism tugev mõjutaja ja kujundaja võitluskunstide arengul. Morihei Ueshiba oli mõjutatud taoismist ja zenist. Aikido’sse on kokku yhendatud Taoismi ja zeni filosoofilisi ja religioosseid aspekte, mis omakorda juurdusid keerukasse neo-Šinto müstiliste mõistete ja uskumuste struktuuri. Mis puutub zeni ja taoistlike usuliste toimingute ning filosoofiate ühendamisse aikido’s, on psühho-füüsiline muundumine läbi aikido treeningute erinev psühho-füüsilisest muundumisest vörreldes näiteks selliste kunstidega tegelemise puhul nagu karate, kyudo ja tee tseremoonia. Kõik nad omavad ühist joont, mis suunatud ühele ja samale eesmärgile: sisendada vähehaaval õpilastesse tunnetuslikku meelerahu, tegevuse ja selle vastu-reaktsioonis spontaansust ning austust asjade olemuse suhtes just sellistena nagu nad on (shinnyo).

Zeni püüdlused ja põhimõtted.

Püüd säilitada meeles vaikus – mõelda sõnades ja arutlustes just sel määral kui tarvilik, vältides aru iseeneslikku mäletsemist (kavatsemist, unistamist, probleemide kallal urgitsemist, muremõtete mõlgutamist).

Tõelisuse eelistamine väljamõeldistele. See tähendab valmisolekut tunnistada elu tõelisust ilma seda moonutavate kaitsevõteteta. Hoolivus teiste olendite suhtes. Budism (ja zen sealhulgas) rõhutab eriliselt teiste elusolendite suhtes tuntava hoolitsustarbe tähtsust – elava kaastunde ja osavõtlikkuse olemasolu, mis ei jäta kasutamata teiste olendite aitamise avanevaid võimalusi.

Toimimatu toimimine (wu-wei) – spontaansuse hindamine; elastsuse ja pehmuse eelistamine survele ja vägivallale. Sügav usk tähendab dharmaõpetuse järgimist nii sõnas kui ka teos, aga ka seda, et usust osataks hingejõudu ja eluenergiat ammutada ning kogetaks ühtsust millegi kõrgemalseisvaga, saamata sealjuures oma usuobjekti sõltlaseks. Kõike läbistav kahtlus. Vankumatu usk budismi põhitõdedesse (näiteks kõigi olendite buda-algesse ehk virgumisvõimalusse) käib zenis käsikäes igihalja kriitilisusega väliste autoriteetide, dogmade, väärvaadete, terve mõistuse väljamõeldiste jm sellise suhtes. Üks zeni põhimõte on: tapa kõik autoriteedid. Algajale mediteerijale antakse nõu saada vabaks ka siduvaist Buddhaga seotud kujutlustest ja mõtetest. „Kui sinu ette ilmub mediteerides (kujutluses) deemon, tapa see deemon, kui ilmub Buddha, tapa see Buddha!“ Nõnda kõlas ühe zen-meistriEnesetäiustamine.Zeni on võrreldud jalgrattasõiduga. Kes ei tööta lakkamatult enda kallal edasi, libiseb arengus tagasi. Kui iidses Hiinas eeldas enesetäiustamise zen karmi askeesi või aastakümnepikkust harjutamist näiteks mingi käsiöö või kunsti omandamiseks, siis tänapäeval võiks enesetäiustamise sihiks võtta mis tahes teadmisi, oskusi, vilumust, meelekindlust, loomulike võimete arendamist tõotav ala. Keskendumist ja meelekontrolli ei pruugi harrastada mitte üksnes pühakojas mediteerides, vaid põhimõtteliselt mis tahes (ka head majanduslikku tulu andvas!) tegevuses. Pole juhus, et zen-treening on kindla koha leidnud suurte Jaapani kompaniide tippjuhtide väljaõppes! Zen -meelelaadis on keskne püüdetu püüdlus – raugematu sihile suundumine koos asjadel kulgeda, avalduda, toimida laskmisega. Ying-an: „Zenis pole midagi, millesse klammerduda. Kui zeni tundmaõppijad seda ei näe, tuleneb see sellest, et nad lähenevad zenile liiga innukalt.“ Ying-an: „Elamine zeni vaimus on sirgel otseteel kulgemine. Kirgastumise saavutamiseks ja zeni harrastamiseks pole tarvis teha vähimaidki pingutusi. Tuleb üksnes viibida seal, kus viibite (oma teel).“ Suzuki: „Tegema asudes soovite harilikult midagi saavutada ja klammerdute tulemuse külge. Saavutamise püüdelt saavutamatusele suundudes saate vabaks püüdlemise tarbetuist ja kahjulikest tagajärgedest. Piisab sellest, et teha midagi lihtsalt, ilma erilise pingutamiseta. Edu nimel ülepingutus on liigne, tarbetu taak.; Hoiduge püüdest näha midagi iseäralikku ja saavutada midagi erilist. Teil on iseenda ehtsas väärtuses niigi kõik olemas. Kui püüdlete õiges suunas, kaob teis hirm midagi kaotada. Isegi kui püüdlesite vales suunas, ent olete sellest ise teadlik, ei ole te eksiteel. Kaotada pole midagi. On ainult õige teostuse ehtne jääv väärtus.“ õpetus õigest keskendumisest. Meie raskused ei tule mitte sellest, et oleme omandanud võime teadvustatud tähelepanu suunata, vaid sellest, et oleme kaotanud võime hoomata selle taustal suuremat tagaplaani. Tähtis on, et suudaksime alati näha või vähemalt aimata kõige taga ka ühtsust. Kõhklematu edasiminek – siiruse ja otsekohesuse (nendes väljenduvad isiksuse loomulikkus ja terviklikkus) eelistamine keerutamisele ja teesklusele.

Küsinud psühhiaater zeni õpetajalt: “Kuidas sa tuled toime neurootikutega?” Zeni õpetaja vastas: “Ma viin nad punktini, kus nad ei saa enam ühtegi küsimust esitada.”

Ajalugu

Zen-budismi rajajaks peetakse Bodhidharmat 525.a Millal Chan jöudis vöi tekkis Hiinas, selle kohta on olemas ernevaid dateeringuid.Varaseim neist vöis juhtuda Liú Sòng (420–479) ajal vöi teine hilisem moment Wèi dünastia (Tuoba Wei)) (386–534).

Pärimus räägib, et zen on pärit aegadest, kui Gautama Buddha saavutas Valgustatuse.

Valgustumise idee ja traditsioon, jätkus kaheksakümne kaheksas 88 ´patriarhias´, Zeni kujul realiserus see õpetajas Bodhidharma.

Zeni esmane pärinevusliin.

Mahakashyapa
Ananda
Sanakavasa