View source for Zeni põhiolemus - Sangharakshita 2 ettekanne



{{Create Article
|image=geia.jpg, e.prnaste.tiina-hallik-anu-rootalu-a.arrak.t.promet-baiir-budun-dorzii-ivolgaa.gif, decent-of-the-ganga.jpg, dragon.jpg, huang_he-china.jpg, family_practice.jpg, china-old-photos--22.jpg, page18.jpg, riided.jpg, jowo-statue-at-the-heart-of-lhasa-0.jpg, maytreyapotalast.jpg, china-old-photos-1814.jpg, china-old-photos-30.jpg, bodhidharma-k.jpg, nagarjuna1.jpg, two_sitters.jpg, jaapani_kk.jpg, dbl_doors.jpg, 
|category=Zeni põhiolemus - Sangharakshita, Zen-budism, Budism Jaapanis, CHAN, Budismi-alased mõisted, 
}}


2. ettekanne

OTSENE VAHENDUS VÄLJASPOOL KIRJUTATUT

Otsene vahendus väljaspool kirjutatut võib näida lihtsa ja selgena.

Kui see [[mõte]] oleks tulnud varem mõnes raamatus ette, poleks me ilmselt sellele rohkem tähelepanu pööranud, arvates, et me teame, mida see tähendab.

Kuid kas on see esimene stroof tõepoolest nii lihtne kui näib?

Mida tähendab ´otsene vahendus väljaspool kirjutatud´?

Mis on kirjutised? Mida mõeldakse vahendamise või ´otsese vahendamise´ all ja mida tähendab ´väljaspool kirjutatut´?

Järgnevalt uurime igat detaili eraldi.

Mis puutub kirjutatusse, siis kõigil maailmausundeil on oma pühad raamatud: kristlastel Piibel, moslemitel Koraan, hindudel [[Veedad]] ja [[budistidel]] [[Tripitaka]]-nimelised raamatud.

Siin tähendab ´tri´ kolme ja ´pitaka´ korvi või ka kogumit, seega kolm kogumit [[budistlikke]] kirjutisi.

Mõned asjatundjad on arvamusel, et palmilehtedele kirjutatud tekstid olid [[budismi]] algaegadel jaotatud vastavalt teemale kolme gruppi.

Igaüht neist säilitatakse teksti leidmise kergendamiseks oma punutud korvis.

Termin võib viidata ka viisile, kuidas asju ahelana mehelt mehele edasi anti.

Samamoodi andsid [[mungad]] ühelt sugupõlvelt teisele edasi pühasid [[traditsioone]], kõigepealt suuliselt, hiljem kirjalikult.

Need kolm korvitäit või kolm kogumit on järgmised:

 


1. Vinaya pitaka ehk kloostrireeglite kogum.

Praegusel kujul käsitleb see peaasjalikult kloostrisüsteemi reegleid ja selgitusi nende algupärast.

Selles on ka palju eluloolist, ajaloolist ja hariduslikku matejali. Selle pitaka algupäraseks sisuks näib olevat lühike [[Buddha]] elulugu.

2. [[Suutra]] pitaka ehk kogum [[Buddha]] kõnesid, vestlusi ja ülestähendusi sellest, mida [[Buddha]] on erinevais olukordades öelnud erinevate [[moraali]] ja vaimsete väärtustega seotud küsimuste kohta.

3. [[Abhidharma]] pitaka ehk kõrgeima õpetuse kogum.

See on [[Suutra]] pitaka aluselt loodud õpetuse süsteem ja selle üksikasjaline analüüs.

Traditsiooniliselt on kogu Tripitakat peetud [[Buddha]] sõnaks, [[Buddha]]-vacanaks.

Me teame, et [[Buddha]] [[ise]] ei kirjutanud midagi. Sokratese ja Kristuse kombel õpetas ta suuliselt.

[[Buddha]] parema mäluga õpilased andsid õpetuse edasi oma õpilastele ja need omakorda oma õpilastele. Nii siirdus õpetus järeltulevatele põlvedele.

Õpetust anti suuliselt edasi umbes 500 aastat ja alles seejärel kirjutati see üles.

Algupärasele õpetusele on kahtlemata tehtud palju lisandusi ja palju on kindlasti ka kadunud. [[Budistlikus]] maailmas on praegusel ajal kolm erinevat Tripitakat:

: 1. [[Hiina]] Sang tsang ehk kolm aaret, mis on 55-osaline.
: 2. [[Tiibeti]] Kanjur (= [[buddha]]-vacana), mis on 100- ja 108-osaline.

Mõlemad ülalmainitud teosed koosnevad põhiliselt [[sanskriti]] keelest tehtud tõlgetest.

Paljud algupärased kirjutised on aegade jooksul kadunud. Palikeelne [[Tipitaka]], mille kuninglik [[tai]]-keelne teos on 45-osaline.

See on ainus kaanoni versioon, mis on säilinud täielikuna selles keeles, milles see algupäraselt kokku pandi.

Neis kolmes [[Tripitaka]] teoses on palju ühist materjali.

Suurim erinevus on selles, et palikeelses väljaandes puuduvad [[Hiina]] ja [[Tiibeti]] väljaannetes olevad [[mahajaana]]-[[suutrad]].

Kui võrrelda materjali ühtelangevust, siis [[budistlikud]] kirjutised on palju mahukamad kui ühegi teise usundi teosed.

Näiteks koosneb Piibel 64-st raamatust, aga [[hiina]] San Tsang sisaldab 1 662 iseseisvat teost, millest paljud on sama pikad kui kogu Piibel.

Kuigi suur osa laiaulatuslikust [[budistlikust]] kirjandusest on tõlgitud inglise ja teistesse euroopa keeltesse, on veel suurem osa siiski tõlkimata.

Tänu Pali Text Societyle on palikeelne [[Tipitaka]] peaaegu tervikuna tõlgitud.

Kättesaadavad on ka mõningad tähtsamad [[mahajaana]]-[[suutrad]].

* ´Saddharmapundarika´ on tõlkinud Kern,
* ´[[Vimalakirti]] Nirdesani´ Izumi,
* ´Lankavatara´ Suzuki,
* ´Sandhinirmocana´ (prantsuse keelde) Lamotte ja ´
* Surangama-samadhi´

Luk. Conze on teinud laiaulatuslikuma töö tõlkides kogu ´Prajnaparamita´ ehk täieliku tarkuse [[suutrate]] sarja, mis sisaldab üle 30 iseseisva teose. Seega õpingute aluseks on palju materjali.

Kahjuks enamus inglise [[budiste]] ja [[budismi]] uurijaid ei kasuta seda materjali.

Vaid vähesed on järjekindlalt tundma õppinud kasvõi osagi tõlgitud materjalist. Seega enamus teadmisi [[budismist]] jääb ebamääraseks ja pinnaliseks.

Näib, et mõned loevad [[budismist]] parema meelega algupäraste kirjutiste asemel mida tahes muud.

Kristliku [[müstika]] klassikute, Pak Subudi ja isegi Lobsang Rampa romaanid on tuntud, kuigi olulised tekstid nagu [[Teemantsuutra]] ja [[Sutta]] nipata jäävad lugemata.

Ma muidugi ei arva, et oleks vale lugeda kristliku [[müstika]] klassikuid ja neist innustust saada.

Ja siiski, kui peetakse ennast budistiks ja väidetakse, et järgitakse [[Buddha]] teed, on kummaline, kui ei püüta tutvuda [[budismi]] aluseks olevate kirjutistega.

Muidugi on tõsi, et [[budistlikud]] kirjutised, isegi parimad tõlked, on sageli oma vormilt vähem ligitõmbavad ja on sageli segased ja raskestimõistetavad.

Aga kui me tahame osa saada [[budismi]] vaimsest rikkusest, on nende mõistmiseks tarvis vaeva näha.

Kui tahame õppida inseneriks või arstiks või hakata kasvõi seakasvatajaks, tuleb sellele tõsiselt pühenduda, seda peab õppima. [[Budism]] nõuab sedasama.

Kui te peate ennast budistiks, siis mõelge, millal lugesite viimati budistide püha raamatut.

Vastus võib olla üllatav.

Läänemaised [[zen]]-[[budismi]] toetajad peavad kirjutisi tarbetuks, apelleerides kuuenda [[hiina]] patriarhile Hui Nengile, keda Kaug-Ida [[budistlikus]] kunstis kujutatakse Teemntsuutrat tükkideks rebimas.

Nad unustavad aga ära selle, et kui ta seda ka kunagi tegi, seda küll ei mainita Hui Nengi suutras, siis juhtus see alles pärast seda, kui ta oli täielikult Teemntsuutra sisu mõistnud ja oskas tõenäoliselt kogu teksti peast.

[[Zen]]-[[kloostrites]] õpitakse mõningaid kirjutisi nagu [[Teemantsuutra]], Südamesuutra ja Kwannon-[[suutra]] pähe ja neid lausutakse ühehäälselt kooris.

Seda peetakse vaimse elu arendamise abivahendiks.

Väga huvitav on nentida, et need, kes jätavad põhikirjutiste tähenduse unarusse ja isegi alahindavad seda, võivad olla fanaatiliselt takerdunud päris teisejärgulistesse allikatesse. [[Buddha sõna]] kaigub kurtidele kõrvadele, kuid Suzukit ja paljusid vähem andekaid kirjutajaid kuulatakse hoolsa innukusega.

Me ei saa jätta kõrvale kirjutisi, oleme me siis huvitatud [[budismist]] üldse või mõnest selle erikujust.

Kirjutistes sisalduvad algupärased ülestähendused [[Buddha]] ja tema [[valgustunud]] õpilaste transtsendentaalsetest kogemustest.

Kui me mõistuslikult neid asju ei mõista, ei ole meil mingit võimalust teada saada, mida me budistidena, kaasa arvatud [[zeni]] järgijad, püüame saavutada ja mis on selleni viiv meetod.

Ainus põhjus, mis võib meid vabastada kirjutiste uurimisest, on pidev isiklik side [[valgustunud]] õpetajaga, kes on kirjutiste elav kehastus. Selliseid õpetajaid on raske leida isegi idas.

Sellise isikliku kontakti puudumisel on kirjutised vältimatud. Eelpool selgitati seega kirjutiste tähendust.

Nüüd jõuame [[budismi]] vahendamiseni ja otsese vahendamiseni.

Selles sisaldub [[mõte]], et [[budism]] iseenesest on midagi, mida vahendatakse, antakse edasi. Bioloogilisel tasandil läheb elu vanematelt lastele.

Vaimsel tasandil toimub [[budismi]] ehk [[dharma]] edasiandmine. See toimub meistri ja õpilase vahel. Sellest tuleneb suhte tähtsus.

See on tegelikult telg, mille ümber kogu [[budistlik]] [[maailm]] pöörleb. [[Budismi]] saab edasi anda mitut moodi. Järgnevalt käsitlen nelja tähtsamat viisi:

;1. Pühitsuse edasiandmine

Kõige tavalisemad pühitsused on ilmlikpühitsus, teisil sõnul upasaka (mees) ja upasika (naine), [[munga]]- (bhikshu) ja nunna- (bhikshuni) ning bodhisattvapühitsus.

Nende kolme liigi pühitsuse saanud isikud moodustavad vaimse ringi ehk [[sangha]] sõna ühiskondlik-vaimses tähenduses.

Iga pühitsuse juurde kuulub teatud vaimse positsiooni omandamine ja teatud reeglistiku järgimine.

Mees- ja naissoost ilmlik, keda võib pühitseda [[munk]], [[nunn]] või [[bodhisattva]], toetub [[buddhale]], [[dharmale]] ja sanghale ja võtab järgimiseks kümme juhist:

: hoidub kahju tegemast elavatele olenditele,
: võtmast seda, mida ei ole antud,
: sugulisest väärkäitumisest, valest
: ebasõbralikkusest,
: asjatust ja laimavast jutust,
: samuti ka ahnusest,
: vihast ja vääratest hoiakutest.

[[Munk]] peab saama pühitsuse kohalikust osakonnast, kuhu kuulub veel vähemalt viis [[munka]], üks neist peab olema nn. vanem [[munk]] (sthavira), teisil sõnul, [[munk]], kes on vähemalt 10 aastat [[munk]] olnud.

Nunnad vajavad kahte pühitsust, kohalikust [[munkade]] ja kohalikust nunnade osakonnast.

Nii [[mungad]] kui ka nunnad hülgavad koduelu, pühendavad kogu oma jõu [[nirvaana]] saavutamisele ja järgivad 150 punkti hõlmavat põhireeglistikku.

Neli tähtsamat punkti seostuvad seksuaalvahekordadest, varastamisest, mõrvast ja enesetapu õhutamisest hoidumisega ja alusetult oma vaimsete saavutustega hooplemisest hoidumisega.

Ideaalseimal juhul pühitseb [[bodhisattvat]] [[Buddha]], kuid praktiliselt keegi vanem [[bodhisattva]]. Erandina on lubatud ka enesepühitsus.

[[Bodhisattva]] arendab endas tahte kõigi olendite hüvanguks valgustuda.

Ta järgib reeglistikku, kuhu [[india]]-[[tiibeti]] [[traditsiooni]] järgi kuulub 18 peamist ja 46 väiksemat punkti, mis kõik rõhutavad ebaisekat tegevust.

Ilmliku, [[munga]] ja [[bodhisattva]] pühitsused ei ole üksteist välistavad. Mees- või naisilmlik, nagu ka [[munk]] või [[nunn]] võivad saada ka bodhisattvapühitsuse.

[[Mahajaana]]-[[budistlikus]] maailmas on bodhisattvapühitsus teistest pühitsustest tähtsam.

;2. Kirjutiste edasiandmine

Eelpool mainiti, et [[Buddha]] [[ise]] ei kirjutanud midagi. Aastasadu hiljem kirjutati suulised pärimusteadmised palmilehtedele.

Veel hiljem köideti need käsikirjad raamatuteks. Need on [[budistlikud]] pühad kirjutised ja nende kolme erinevat väljaannet tutvustati eespool.

Traditsiooniliselt oli [[munkade]] tähtsaimaks ülesandeks moonutamatult säilitada [[Buddha]] algupärane ja puhas sõna nii suulises kui ka kirjalikus pärimuses.

Ainult munkadel oli võimalus kasutada piisavalt aega pärimust sisaldava mäluteadmise säilitamiseks.

Hiljem, kui pärimusteadmine oli juba kirjalikult olemas, vähenes [[munkade]] tähtsus selle säilitajate ja edasiandjatena.

Nad hoolitsesid ka edaspidi kirjutiste õige tõlgendamise eest.

See tõlgendus võeti tihti kokku kommentaarideks, mis vahendasid õpetuse traditsioonilist tõlgendust ja mida õpetati õpilasele algupärase teksti kõrval.

Mõnedes [[budistliku]] maailma osades peeti kirjutiste omandamise eelduseks nende õppimist [[õpetaja]] juhendusel. Ainuüksi trükisõna lugemist ei peetud piisavaks.

Kirjutiste kõrval tuleb õppida õiget tõlgendust selliselt [[õpetajalt]], kes on õppinud seda oma [[õpetajalt]] jne.

[[Tiibeti budismis]] on veel kasutusel nn. lun-süsteem. Siin võib püha kirjutist lugeda või lausuda vaid siis, kui on kuuldud õpetajat seda teksti enne selgitavat.

Mõned kirjutised nõuavad rohkem selgitusi kui teised. Igal juhul peetakse alati tähtsaks kirjutiste ja nende samaaegset tõlgenduse edasiandmist.

;3. Õpetuse edasiandmine

Selles seoses mõeldakse õpetuse all õpetuse järjekindlat esitamist sellisena kui see on kirjutistes.

Tegemist on umbes sama asjaga kui ´[[budistlik]] [[mõtlemine]]´ või ´[[budistlik]] [[filosoofia]]´.

Õpetuse esitus sellel kujul on alanud ´loetelude loeteludest´, mida koostati pärast [[Buddha]] surma, võib-olla ka juba tema elu ajal.

Need olid enam või vähem täielikud loetelud üksteisega seotud olevatest teoreetilistest asjaoludest, näiteks võib tuua viit gruppi, üheksat püha isikut, kahtteist nidaanat jne., millesse õpetus oli mälu kergendamiseks kokkuvõetud.

Õpetuse esitusena olid ´loetelude loetelud järjekindlad vaid puhtalt formaalses mõttes.

Tõelisemalt järjekindlad olid shastrad ehk selgituskirjutised, millest mainitagu [[abhidharma]]-teoseid, Maitreya viit raamatut ja Usalduse ärkamine [[mahajaanasse]].

[[Indias]] oli neli praktiliselt üheaegset ´filosoofilist´ koolkonda, mis andsid edasi õpetust.

Need olid vaibhasika-, sautrantika-, vidnjanavadi- ja madhyamika-nimelised koolkonnad.

Esimene esindas naiivset realismi, teine kriitilist realismi, kolmas idealismi ja neljas absolutismi.

Kõik neli koolkonda arenesid saades täiendust ja laienedes [[Tiibetis]] ja Kaug-Idas.

[[Hiinas]] tegutsesid suured [[hiina]] koolkonnad hua-yen (avatamsaka ehk lillekaunistus) ja t´ien-t´ai, Takakusu iseloomustas neid nii: esimest totalitaarsema ja teist fenomenoloogilise [[mahajaana]] koolkonnana.

;4. [[Budismi]] vaimu vahendamine

[[Budismi]] edasiandmisel on see keskseim.

Varem toodud värssides viidatakse sellist tüüpi vahendamisele kui räägitakse otsesest vahendamisest väljaspool kirjutatut.

Kuigi otseselt mainitakse vaid kirjutisi, tuleb [[budismi]] vahendmise all mõelda selle edasiandmist ka väljaspool pühitsust ja õpetust.

Kuidas see alguse sai? Pärimuse järgi istus [[Buddha]] kord suure õpilasrühma keskel.

Seal oli sadu bodhisattvasid, arhantte, [[munki]] ja nunni, mees- ja naisilmlikke, samuti ka igasuguseid kõrgele arenenud olendeid.

Kõik olid vaikselt oodates, et [[Buddha]] hakkaks rääkima.

See oli [[Buddha]] kõnede tavapärane miljöö.

Kuid seekord meister ei rääkinudki, vaid võttis vaikuses välja kollase lille.

Siis mõistis vaid Mahakashyapa, üks vanematest õpilastest, kuulus oma askeetluse poolest, [[Buddha]] teo tähendust ja naeratas.

Seepeale ütles [[Buddha]]: ´Mul on silma imelisele [[dharmale]], milleks on [[nirvaana]], [[teadvus]], tõeluse ja mitte-tõeluse müsteerium ja värav transtsendentaalse tõe juurde.

Ma annan selle nüüd Mahakashyapale.´ Raske oli seletada, mis tegelikult sündis.

Sel hetkel, kui [[Buddha]] võttis välja kollase lille, toimus tõe otsene vahendamine ühest [[teadvusest]] teise, kõrgemale astmele, valgustatud [[teadvusest]] teisele peaaegu sama valgustatud teadvusele, mis vajas vaid veidi õhutust, et saada täiuslikuks.

[[Buddha]] zhest oli samasugune kui see, mis toimub palju madalama kogemuse tasandil kahe [[inimese]] vahel, kes teineteist eriti hästi mõistavad.

[[Märk]] või pilk, mille tähendust teised ei mõista, on piisav vahendamaks tervet tähenduste maailma. Samuti on kõrgemal vaimsel tasandil.

Mahakashyapa andis [[dharma]] vaimu edasi Anandale, kes oli [[Buddha]] isiklik järglane [[Buddha]] maise elu viimase kahekümne aasta jooksul, tema taas õpilasele Sanakavasale jne.

Mahakashyapalt 500. a. e. Kr. Bodhidharmale kuni 500. a. p. Kr. anti seda ühelt meistrilt edasi teisele. 

Neid oli palju. Mõned on tundmatud, teised on [[India]] [[budismi]] kuulsaimad nimed.

Järgnevalt toon loetelu nendest meistritest, keda traditsiooniliselt peetkse [[India]] [[zeni]] koolkonna 27-ks (28-ks kui [[Bodhidharma]] kaasa arvata) ´[[patriarhiks]]´.

: 1. Mahakashya
: 2. [[Ananda]]
: 3. Sanakavasa
: 4. Upagupta (keiser Ashoka vaimne [[õpetaja]])
: 5. Dhritaka
: 6. Michchaka
: 7. Vasumitra (varaseima [[budismi]] historiograaf)
: 8. Buddhanandi
: 9. Buddhamitra
: 10. Parshva (neljanda, Kanishka nõukogu president)
: 11. Punyayashas
: 12. Ashvaghosha (kirjutas raamatud ´[[Buddha]] elu´, ´Usalduse ärkamise [[mahajaana]]´ jne.
: 13. Kapimala
: 14. Nagarjuna (Täiusliku tarkuse [[suutrate]] avastaja ja Madhyamika-koolkonna rajaja) 
: 15. Kanadeva (=Aryadeva, teine Madhyamika-koolkonna rajajaist)
: 16. Rahulata
: 17. Sanghanandi
: 18. Gayasata
: 19. Kumarata
: 20. Jayata
: 21. [[Vasubandhu]] (kirjutas raamatu Abhidharmakosha jne. Vijnanavada-koolkonna rajaja)
: 22. Monorhita
: 23. Haklena
: 24. Aryasimha
: 25. Basiasita
: 26. Punyamitra
: 27. Prajnatara
: 28. [[Bodhidharma]]

Selle loeteluga tutvumine näitab meile tihedat seost, mis valitseb [[zeni]] ja selle pärimuse vahel, mida võiks nimetada [[India]] [[budismi]] keskseks tradistsiooniks.

[[Bodhidharma]] ei viinud [[zen]]-koolkonda [[Hiinasse]] sellisena nagu see praegu on oma õpetuste, kirjutiste, kloostrisüsteemiga, vaid ta viis sinna [[budismi]] vaimu.

Selle vaimu andis ta edasi oma õpilasele Hui K´ole, see omakorda oma õpilasele jne. Kuue [[hiina]] [[patriarhi]] pärimusahel on järgmine: 

: 1. [[Bodhidharma]]
: 2. Hui K´o
: 3. Seng Ts´an
: 4. [[Tao]] Hsin
: 5. Hung Jen
: 6. Hui Neng (Wei Lang)


Hui Nengi, kuuenda ja viimase [[hiina]] [[patriarhi]] vaimne geniaalsus oli nii suur, et ta suutis [[budismi]] vaimu edasi anda 43 õpilasele, mitte ainult ühele nagu see senini oli toimunud.

Seejärel oli palju erinevaid pärimusliine, millest ühtki ei saanud pidada pealiiniks.

Nendest viis olid siiski eriti märkimisväärsed ja kaks nendest on jätkunud tänase päevani.

Neid kahte liini esindavad tänapäeva [[Jaapani]] [[budismi]] soto- ja [[rinzai]]-koolkonnad.

[[Zen]] on spetsialiseerunud eelpool kirjeldatud [[budismi]] vaimu edasi andmisele.

See teeb võimalikuks sügava kommunikatsiooni meistri ja õpilase vahel, mis sünnib seoses [[meditatsiooni]] ja õpingutega.

Pühitsus ja kloostrieeskirjade järgimine, kirjutiste õppimine ja [[teadmine]] õpetusest on tähtsad, kuid vaid vahendiks eesmärgi saavutamisel, mitte kunagi eesmärgiks endaks.

Kokkuvõttes on tähendus vaid vaimsel või vaimulikul kogemusel, mida nimetatakse [[valgustumiseks]].

Kui seda kogemust ei anta edasi, on [[budism]] ajaraiskamine, või paremal juhul vaid kultuuri erinevus.

Nii et peale selle, et [[zen]] on [[meditatsioonile]] spetsialiseerunud [[mahajaana]]-[[budismi]] haru, esindab see ka [[budismi]] elava vaimu edasi andmist eelmises ettekandes esitatud nelja ch´ani abil. Mida siis tähendab [[zeni]] vahendamine ´väljaspool kirjutatut´?

Kirjutised koosnevad sõnadest. Sõnad väljendavad ideid. [[Budistlikes]] kirjutistes viitavad ideed [[valgustumisele]].

[[Zen]] on keskendunud eelkõige valgustumise kogemusele.

See peab pühitsust, kirjutisi ja õpetust vaid vahendiks valgustuskogemuse saavutamisel, mitte eesmärgiks omaette.

Põhimõtteliselt see neid siiski muidugi täielikult ei hülga. Siingi tuleb järgida keskteed.

[[Zeni]] teistest koolkondadest erinev [[budismi]] vahendamine on kirjutistest lahus, kuid kasutab neid vabalt, laskamata neil end orjastada.

Seda mõeldaksegi öeldes ´väljaspool kirjutisi´.

Nüüd oleme käsitlenud selle ettekande alguses esitatud kolme küsimust ja mõistame, mis mõttes esindab [[zen]] ´otsest vahendamist väljaspool kirjutisi´.