Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Zhaozhou koer

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Zhaozhou.png
Bamboo-zen-garden.jpg
Zen-kyoto-japan-bamboos.jpg
Samurai-NasunoYoichi.j.jpg


Kord küsis üks munk meister Zhaozhou'lt : "Kas isegi koeral on buddha-loomus või ei?" Zhou ütles: "Ei ole."

Wumen ütleb:

Chan'i omandamiseks tuleb läbida esiõpetajate piiripääs, sügava kirgastumise saavutamiseks tuleb kasutu meele teed sulgeda. Kui sa esiõpetajate piiripääsu ei läbi ja meele teid ei sulge, oled viimaks vaid rohul lebav ja puudele nõjatuv viirastus. Ütle nüüd, milline on õpetuse rajajate piiripääs? Üksainuke "ei ole" märk ongi koolkonna piiripääs. Sellepärast nimetatakse seda "chan-koolkonna väravata piiripääs".

Kes selle läbida suudab, näeb oma silmaga Zhaozhou'd ja võib peale selle käia käsikäes vana aja esiõpetajatega, kulm vastu kulmu, nähes sama silmaga ja kuuldes sama kõrvaga. Eks ole põhjust rõõmustada? Kas keegi ei soovigi läbida piiripääsu? 360-s luus ja liigeses, 84 000-s kehapooris, kogu kehas kerkib kahtlusepundar – koonda see ühteainsasse "ei ole" märki. Ole virge päeval ja ööl, ära tee "ei ole" mõistet "tühjaks", ära tee "ei ole" mõistet "olevaks". Siis on nii, nagu oleksid alla neelanud tulise raudkuuli, sa oksendad ja oksendad, aga välja see ei tule.

Endine kasutu teadmine ja halvad mõtted lahtuvad täielikult. Pika aja jooksul omandad oskusi, sisemine ja välimine moodustavad iseenesest terviku. See on nagu tumma unenägu, mida ainult ta ise teab. Äkitselt vabaned, raputad taevast ja maad, nagu oleksid haaranud pealik Guan'i suure mõõga; kui kohtad Buddhat – tapa Buddha, kui kohtad esiõpetajat – tapa esiõpetaja; sa saavutad suure vabaduse elu ja surma kaldal. Kuue Tee, Nelja Sünni sees naudid nüüd rõõmurohket vabadust. Aga ikkagi, kuidas hoida end virgena? Lõpuks koonda kogu oma hingejõud ühteainsasse "ei ole" märki, ja kui sa ei peatu, siis on see nagu dharmaküünal, mis ainsa hetkega süttib.


Luuletus ütleb:

Koer – buddha-loomus
selgeks saab tõeline seadmus
ütled vaid "on" või "ei ole"
kaotad keha kaotad elu

Kaasus:

Hiinas arvati, et kõigil olenditel on buddha-loomus, seega ka koeral. See gongan oli esimene, mille Wumen'i õpetaja Yuelin Shiguan (j.k. Getsurin Shikan) Wumen'ile andis ja millega Wumen kuus aastat vaeva nägi enne kui ta lõpuks kirgastus. (MMK 1996: 23).

Hiljem sai see koan populaarseks jaapani zen'is, kus just see lugu esimesena õpilastele antakse. (Hirata 1979: 19.)

Zhaozhou koera lugu leidub pikemal kujul Zhaozhoulu's: Munk küsis: "Kas isegi koeral on buddha-loomus või ei?" Õpetaja ütles: "Ei ole." Munk ütles: Kõigil askeldavatel hingelistel on buddha-loomus, miks siis koeral ei ole?" Õpetaja ütles: "See tuleneb sinu eristavast teadvusest." Veel üks munk küsis õpetajalt: "Kas isegi koeral on buddha-loomus või ei?" Õpetaja ütles: "On." Munk ütles: Kui "on", mispärast läks selle nahkkoti sisse?" Õpetaja ütles: "Teab, aga ometi sihilikult eksib."

Veel üks veidi vanem lugu samal teemal:

Kantsler Cui sisenes templisse ja nägi, et varblane situb Buddha pea peale. Siis küsis õpetajalt: "Kas isegi varblasel on buddha-loomus või ei?" Õpetaja ütles: "On." Cui ütles: "Miks ta siis läheb Buddha pea peale sittuma?" Õpetaja ütles: "Seepärast ta ei lähegi hauka pea peale sittuma." (Blyth 1978: 27)

Wumen:

esiõpetajate piiripääs – Bodhidharma ja teiste õpetajate poolt õpilastele lahendamiseks antud küsimused (MMK 1996: 24; Hirata 1979: 19).

rohul lebav ja puudele nõjatuv viirastus – inimese surmajärgne olukord, kus ta vaim peatub rohul ja puudel ja ootab, mis edasi saab; ka tähenduses "teistest sõltuv ja iseeisvuseta, kahtlev olend" (MMK 1996: 24; Hirata 1979: 19).

kulm vastu kulmu – teise inimesega lähedaseks sõbraks / mõttekaaslaseks saama (MMK 1996: 24; Hirata 1979: 19).

360-s luus ja liigeses, 84 000 kehapooris – inimese kogu kehas, Fumu sizhong suutra järgi tekib lapsel emaüsas 360 luud ja 84 000 kehapoori (MMK 1996: 24; Hirata 1979: 19).

ära tee "ei ole" mõistet "tühjaks" – see on Laozi ja Zhuangzi õpetuses esinev mõiste "tühjus", mida chan õpetus eitas (MMK 1996: 24 ; Hirata 1979: 20).

sisemine ja välimine moodustavad iseenesest terviku – kaob vahetegemine "mina" ja "maailma", "subjektiivse" ja"objektiivse" vahel (MMK 1996: 24; Hirata 1979: 20).

kohtad Buddhat – tapa Buddha, kohtad esiõpetajat - tapa esiõpetaja – tsitaat Linji kuulsast ütlusest (vt. RR 1999: 96-97; Sasaki 1975: 25).

nagu oleksid haaranud pealik Guan'i suure mõõga – Sanguo (Kolme Riigi) ajajärgu kuulsa pealiku Guanyu (j.k. KanÔu; suri 219) suur mõõk. "Wu" on kui suur mõõk, mis ei jäta "eristavast teadvusest" midagi järele. (MMK 1996: 24; Hirata 1979: 20.)

Kuue Tee, Nelja Sünni sees –Kuus Teed: põrgu, näljavaimud, loomad, asurad, inimesed, taevaolendid. Neli Sündi: üsast sünd, munast sünd, niiskusest sünd, muutumisest sünd. (MMK 1996: 25; Hirata 1979: 20.)


link