Text Size

Umbusi küla

Umbusi küla asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 130 elanikku.

Umbusi küla asub Põltsamaalt 14 km kaugusel Umbusi jõe (Pedja jõe lisajõgi) ääres samanimelise soo serval. Kunagi olnud siin üle saja pere, kõik hajali küla keskelt hargnevate teede ääres. Nii Umbusi kui ka naaberküla Kamari all on suured Umbusi ja Põltsamaa rabad, mille saari on muiste pelgupaikadena kasutatud.

Umbusis asub Jõgeva maakonna vanim arheoloogiamälestis - Umbusi mesoliitiline asulakoht (VII - VI aastatuhandest e. m. a.). Asulakoht avastati 1973. a., arheoloogilised kaevamised toimusid 1974. ja 1975. a. (K. Jaanits).

1883. a. sündis Umbusi külas Karl Tennisson, kes noorpõlves jooksis traavivõistlustel hobustega võidu ja propageeris õpetust, kuidas inimene mitte kunagi ei sure. 1915. a. hakkas ta Eestimaal budismi jutlustama, nimetades end vend Vahindraks. Rahva seas hakati teda aga paljasjalgseks Tõnissoniks kutsuma tema omapärase riietuse ja paljaste jalgade pärast. Pärast pikka rännakut Tiibetisse tuli ta sealt tagasi Baltimaade buda usu kõrgema vaimulikuna, kuid ei leidnud endale kuigi palju mõttekaaslasi. 1937. a. rahvaloenduse andmeil oli Eestis ainult 3 budisti. II maailmasõja ajal pöördus K. Tennisson Birma pealinna Ranguuni, kus asus juhtima suurt mungakogudust. Pärast surma 1962. a. kuulutati aga vend Vahindra pühakuks.

Kamari ja Umbusi küla piiril, Rudissaare talus sündis Linda Jürmann-Vilde (1880-1966). Üles kasvas ta naabertalus tädimehe A. Punga juures.

Jaan Jung kirjutab:
Aastal 1700 läks Põhja sõda lahti, mis 1703 Põltsama ümber möllas, mille järele jälle katk tuli ja inimesi maha murdis. Hupel ütleb, et katk Kolga Jaani kihelkonnas mitte nõnda ei ole häwitanud, sest et sõja ajal palju inimesi Kolga Jaani suurte metsade ja soode taga julget pelgu paika olla leidnud.
Ommeti olla aga Kolga Jaani rahwas alati hirmu sees ja walmis olnd sõja eest põgenema, sest et nemad omad paremad asjad jahudega täidetud kottide sisse olla pakkinud ja nõnda jõkke lasknud - üks kombe, kellest kõige Eesti rahwa juures räägitakse. Õnneks ei olla sõda mitte nende kohta jõudnud. - Ummusi küla rahwas räägiwad, et nende naised ja tüdrukud sellel ajal meeste riidid kannud, et ei tunneks, neid naisterahwa olewat.
J. Jung. Muinasaja teadus Eestlaste maal I (II) osa. Kogunud ja väljaandnud J. Jung Jurjewis, 1898. Tln., 2000

Link